Kap 5
Biebmoávdnasat, eallindábit ja dearvvašvuohta

Powerpoint buvtta

Moai letne ráhkadan powerpoint ovdanbuktosa juohke kapihttalii. Dat galgá doaibmat álggaheapmin ja/dahje loahpaheapmin/čoahkkáigeassun juohke kapihttala álggus/loahpas.  

Jurdda lea kapihttala ovttas ceahkis čađahit vai oahppit besset ságastit, jurddašit ja «logget» ala fáddái,  dahje čoahkkáigeassit fáttá. Moai ávžžuhetne din geavahit muhtin minuhtaid ovdanbuktit ja čađahit dáid. Dat fállet ohppiide bajilgova, doahpagiid ja duogášdieđuid dasa man birra galget lohkat dahje lehpet čađahan, ja oahppit besset juogadit dieđuid ja jurddašit ja sátnádit jitnosit. Ovdanbuktimiin leat kommentárat/gažaldagat maid oahpaheaddji sáhttá ávkkástallat, jus háliida. 

Dás gávnnat Powerpoint buktaga:

Duogášdieđut oahpaheaddjái

Ii mihkkege dutkojuvvo nu ollu ja viidát go biebmu ja dearvvašvuohta. Gažaldagat leat ollu ja vástádusat máŋggabealagat. Galgatgo unnidit gallehuvvon buoiddi biebmodoalus? Galgatgo oalát lihccut karbohydráhtaid? Ii leat álki diehtit mii lea riekta. Dássážii čájehit dutkanbohtosat ahte olmmoš berre árvvoštallat maid borrá ja geahččat bearrái ahte dan biepmus maid borrá lea buorre kvalitehta/buorre buvtta/dearvvašlaš ja ahte dat lea máŋggabealat. Berrešii garvit biepmuid maid biebmoindustriija lea ráhkadan beallegárvvisin (ng. prosesserejuvvon biebmu/doaimmahuvvon dahje gieđahallon biebmogálvu) midjiide dohppet rámbuvrras/gávppis, ja baicce ieš ráhkadit biepmu vuođđoávdnasis, omd. guolis, bierggus ja ruotnasiin. Seammás lea namuhan veara ahte ollu gárvvesbiebmu maid mii rámbuvrras/gávppis oastit lea biebmoindustriija ráhkadan seammaláhkái go mii livččiimet vuođus daid ráhkadan. Dát guoská earenoamážit mielkebuktagiidda, vudjii ja ollu gordnebuktagiidda.

junkfood

Dutkamušat čájehit ahte Norgga álbmot lossu ja mis leat ain ollu hástalusat álbmoga biebmodoalu ja beaivválaš lihkadeami hárrái. Norgga álbmoga ruovttuin leat stuora erohusat biebmodoaluid dáfus. Ollu oahppit eai borat maidege olles skuvlabeaivvis, go sii heahpanaddet niesttis mii ii leat doarvái dearvvašlaš ja máŋggabealat, dahje sii eai liiko dasa maid ruoktu fállá. Dearvvašvuođadutkit ávžžuhit politihkkáriid dáid dutkanbohtosiid vuođul láhčit dili nu ahte skuvllat sáhttet buot ohppiide fállat dearvvašlaš iđitbiepmu ja/dahje beaivebiepmu, ja sihkkarastit ahte oahppit lihkadit unnimusat diimmu beaivái. Skuvla lea servodatásahus mii ferte leat diđolaš iežas stuorra váikkuhanvejolašvuođas ja dan mielde váldit oasi ovddasvástádusas bajášaddi buolvvaid dearvvašvuođas.

boradeamen ovttas beaiveborramuša

Ollu sámiin lea ain vejolaš viežžat biepmu luonddus, ja fievrridit biebmodoalu mas ráhkkanahttit ja ráhkadit biepmu vuođus. Muhtumiin ii leat dat vejolašvuohta, muhto fertejit oastit buot rámbuvrras/gávppis. Hoahpus ja dilihisvuođas lea álkit maiddái dohppet ilduin ja jiekŋabovssain beallegárvves dahje gárvves biepmuid. Oahppit galget skuvlavázzináigodagas oahppat ráhkadit biepmu vuođus, ja válljet dearvvašlaš biebmogálvvuid. Dan bokte oahppá eallinhálddašeami. Danne sii fertejit oahppat mat dearvvašlaš eallin- ja borrandábit leat, ja hárjehallat ja oahppat daid čuovvut. Skuvla sáhttá váikkuhit dasa iešguđetláhkái, omd. geahččat bearrái ahte buot oahppit vásihit buori oahppobirrasa, ahte lea buorre oktavuohta ohppiid gaskka, ja ahte sii boradit ovttas liekkus ja fátmmasteaddji birrasis.

Biebmoávdnasat

Olbmo rumaš dárbbaša rievttes biepmu jus galgá stuorrut ja bissut dearvvašin. Buot biebmu lea seaguhuvvon kemiijalaš ávdnasiiguin maid olmmoš dárbbaša, ja maid ferte borrat vai rumaš ahtanuššá. Leat guhtta váldoávdnasa maid mii dárbbašit; karbohydráhtat, buoidi, proteiinnat, vitamiinnat, minerálat, ja čáhci. Biepmus maid mii borrat ja juhkat fertejit leat doarvái dát ávdnasat jus rumaš galgá veadjit ja bissut veajuid alde. Mis leat gávcci biebmogálvojoavkku maid juohkit biebmoávdnasiid ja biebmošlájaid mielde. Daid gaskkas mii berret ráhkkanahttit máŋggabealálaš vahkkosaš biebmodoalu mas oažžut visot biebmoávdnasiid maid mii dárbbašit. Mii berret válljet guoli borrat unnimusat guktii vahkkus, ja ruotnasiid, murjjiid ja šaddosiid beaivválaččat. Čáhci čuovvu ollu biebmogálvvuid mielde maid mii borrat, muhto aŋkke berret juhkat čázi. Čáhci ii namuhuvvo muđui sierra biebmoávnnasin biebmogálvojoavkkuin das vulobealde.

Biebmogálvojoavkkut ja daid biebmoávnnassisdoallu

Mielkki, mielkebuktagiid ja vuosttá mii borrat ja juhkat hui ollu min árgabeaivvis, ja daid mielde mii oažžut ollu vitamiinna B2, kalsiuma, proteiinnaid ja jode/jutta. Mii ávžžuhit válljet čoavdda­ráigebuktagiid, go dalle unnida váralaš buoiddi, muhto dattetge oažžu doarvái ollu dain dearvvašlaš biebmoávdnasiin. Mii berret beaivválaččat borrat unnimusat golbma poršuvnna mielkebuktagiid, ja áinnas lohppehuvvon mielkki nugo yoghurtta dahje loahppemielkki main leat buorit mielkesuvrebakteriijat. Mielki ja mielkebuktagat galget vurkkoduvvot jáldosis, muđui sáhttet bohciidit váralaš bakteriijat. Gusamielki njuolga gusas berre liekkaduvvot ovdalgo dan juhká. Pasteuriserejuvvon (liggejuvvon) mielkkis eai galgga šat leat mikroorganismmat mat sáhttet buvttihit infekšuvdnadávddaid. https://forskning.no/forebyggende-helse-opplysningskontoret-for-meieriprodukter-partner/kan-vaere-farlig-a-drikke-melk-som-ikke-er-pasteurisert/467588

Biergu addá mávssolaš proteiinnaid rupmašii. Olbmorumaš dárbbaša proteiinna jus oba galgáge eallit ja stuorrut. Dan sáhttá lohkat rupmaša diilageađgin/geađgejuolgin maiguin nanne earret eará buot dávttiid, siskkožiid, dehkiid, gaccaid ja vuovttaid. Unnán proteiidnaborran váikkuha ahte deahkit nohket ja geahnohuvvet, njoammudávddat ožžot jođáneappot coavcci ja olmmoš obbalaččat veadjá hejot. Proteiidnasisdoallu lea sullii ovtta mađe dain biergosorttain maid birra dás čálle, ja erohus vuoivasis ja bierggus ii leat stuoris. Biergu ja vuoivvas sisttisdollet sullii ­seamma mađe proteiinnaid go guolli. Bierggus mii oažžut maiddái A- ja B-vitamiinnaid ja ­buoiddi. Monis lea maid ollu proteiidna, muhto ii ollásit nu ollu go bierggus ja guolis. Buoidesisdoallu monis lea sullii bealli jus buohtastahttá buoiddes biergguin.

Bierggus ja guolis leat C-vitamiinnat, muhto ferte borrat oalle ollu jus ii bora eará C-vitamiidna­buktagiid. Bohccočoliin ja -varas leat maid C-vitamiinnat ja ruovdi.

Guliin ja mearaelliin leat ollu ávdnasat mat leat dearvvašlaččat olbmorupmašii. Dábáleamos soaitá leat buoidi mii guolis lea, nu gohčoduvvon omega-3 (gávdnojit guovtteláganat; marin omega-3 ja šaddoomega-3). Muhtun guollešlájain lea eanet buoidi go eará šlájain. Sallit lea earenoamáš buoiddes guolli, ja das leat áiggiid čađa ráhkadan guolevuoja. Dorskeguolit (dorski, diksu, sáidi) leat guoirasat, ja guolecuohpas ii leat nu ollu buoidi. Dain lea vuoddjás vuoivvas, ja earenoamážit dorskevuoivasis ráhkadit guolevuoja (trána). Eará mearaelliin maid lea iešguđetge mađe buoidi; skálžžut ja áhkárguolit leat vuoddját ja reahkat, reabbát ja hummerat fas vuojaheamit. Luossaguolit (luossa, valas, guvžá, dápmot, rávdu) ges leat buoiddit, dain lea ollu buoidi háddjut cuohpas. Biebmoguolis, mii ii ieš beasa válljet borrosa, sáhttá heivehit buoiddi fuođđariid bokte. Daidda addetge fuođđariid maidda lea biddjojuvvon earret eará guolevuodja. Čuovža ja hárri/soavvil maid leat luossaguolit, muhto leat guoira šlájat ja dain lea vilges cuohppa.

Guolebuoidi dahje -vuodja lea dearvvašlaš omega-3 buoidesuvrriid geažil. Dat váikkuhit olbmo seallaide ja bisuhit váimmu ja varrasuonaid dearvašeabbon. Buoiddes guliin lea maid ollu árvvolaš/mávssolaš A-vitamiidna ja D-vitamiidna. A-vitamiinna váldodoaibma lea nannet dávttiid ja bániid ja bisuhit daid čavddisin. D-vitamiidna dahká ahte čoalli nagoda kalsiuma ávkkástallat, ja kalsium dat leage hui dárbbašlaš dávttiid ja bániid nannet. Olbmorumaš sáhttá maid ieš ráhkadit D-vitamiinna, muhto davimus guovlluin dušše geassebealis jagis. Go beaivesuotnjarat gordet/liggejit liikki ja rumaš lea dearvvaš, de dat ráhkada D-vitamiinnaid. Lihkus lea nu ahte skábman go dáppe davviguovlluin ii oidno beaivváš, dalle leat buoiddes guolit oažžumis mearas; dorski mas lea vuoddjás vuoivvas, sallit mii juo lea hui buoidi, ja bálddis mii maid lea oalle buoidi. Siseatnamisges leat bivdán dápmohiid ja rávdduid mat dálveáigge leat buoiddes guolit. Dan láhkái leat davviálbmogat birgen jus vel máŋga mánu ii leange beaivečuovga D-vitamiidnagáldun.

Guollebuktagiin lea ollu proteiidna. Olbmorumaš dárbbaša proteiinna jus oba galgáge eallit ja stuorrut. Dan sáhttá lohkat rupmaša diilageađgin/geađgejuolgin maiguin nanne earret eará buot dávttiid, siskkilušaid, dehkiid, gaccaid ja vuovttaid. Unnán proteiidnaborran váikkuha ahte deahkit nohket ja geahnohuvvet, njoammudávddat ožžot jođáneappot coavcci ja olmmoš obbalaččat veadjá hejot.

Muđui leat guolis maid eará vitamiinnat ja ávdnasat mat leat dárbbašlaččat olbmo veadjimii ja dearvvašvuhtii (selen, jod, vitamin B12).

Eatnašat mis borret láibbi goit oktii dahje moddii beaivái, ja lea dan dáfus mávssolaš oassi min biebmodoalus. Dábáleamos gordnesorttat leat hávvar, nisut, bivgi ja rogaš, muhto globali­serema bokte leat maiddái eará gordnesorttat leavvan Norgii, omd. máisa. Gordni millejuvvo ja dan millen-dássi muitala man roavis dat lea. Go mille gortni, de báhcá garra maid mii gohčodit «kli» ja dan sáhttá oastit sierra buvttan, dahje dat báhcá orrut roavvajáffuid siste. Jus dan váldá eret, de šaddá gordni fiinnajáffun, dahje raffinerejuvvon (nálástuhtton/ráidnejuvvon) jáffun. Hávvaris ja máissas lea eanemus buoidi, nisuin lea fas eanemus proteiidna. Rogažis, bivggis ja hávvaris lea eanemus sáras. Muđui leat dain dehálaš biebmoávdnasat nugo tiamin, folat, ruovdi ja selen. Roavva gordnebuktagiin leat ollu eambbo biebmoávdnasat go raffinerejuvvon gordnebuktagiin. Dutkan čájeha ahte ollesgordne-/roavvagordnebuktagiid geavaheapmi unnida váibmovigiid, diabetes 2 ja borasdávdda, ja borasdávdda bahtačoalis. Roavvagordnebuktagat sáhttet maid váikkuhit rupmaša deaddobalánsii. Norgga dearvvašvuođaeiseválddit ávžžuhit danne min borrat áinnas sullii 70-90 g roavvajáffuid, dahje omd. njeallje roavvaláibevajahasa beaivválaččat.

Gáldu: matportalen.no – Informasjon om sunn og trygg mat fra offentlige myndigheter

Ruotnasiid ja šaddosiid bokte mii oažžut vitamiinnaid C ja E, minerála folata ja biebmosárrasa. Dearvvašvuođaeiseválddit ávžžuhit min borrat birrasiid 500 g ruotnasiid ja šaddosiid beaivvá­laččat, ja bealli das berrejit leat ruotnasat. Dutkan čájeha ahte ruotnasiid, murjjiid ja šaddosiid borran unnida vára oažžut váibmovigiid ja dábálaš borasdávdašlájaid. Liekkaduvvon, hermetiserejuvvon ja galmmihuvvon ruotnasiin, murjiin ja šaddosiin leat seamma ollu biebmoávdnasat go varas ruotnasiin, murjjiin ja šaddosiin, muhto muhtun vitamiinnat sáhttet jávkat vuoššamis ja jiekŋudeamis. Muitte ahte ruotnasiid, murjjiid ja šaddosiid sáhttá bidjat ruitomállásiidda, pizzaide, sovssaide ja bajálušaide.

Maiddái margariidna, vuodja ja olju leat min beaivválaš biebmodoalus. Margariinnas, vuojas ja oljjuin lea ollu energiija, muhto maiddái ollu buorit gearddagallekeahtes, dahje máŋgii-galle­keahtes (flerumettet) buoidesuvrrit nugo linolsuvri, linolensuvri ja vitamiinnat maid mii olbmot dárbbašit. Olles 60 % dain buriin buoidesuvrriin oažžut mii margariinna ja oljjuid bokte. Mii berret válljet golgi margariinna mas lea raps-, beaivvášlieđđe-, oliiva- dahje soyaolju ovdalii garra vuodjašlájaid nugo gusavuoja dahje garra margariinna main leat ollu gallehuvvon buoidesuvrrit ja transbuoidi. Transbuoiddi oažžut go gallekeahtes buoidesuvrriin ráhkadit gallehuvvon buoidesuvrriid, ja buoiddi iešvuohta rievdá ja šaddá garraset dahje čavdáset. Jus borrá ollu dahje beare garra vuodjašlájaid, de dat sáhttet váikkuhit alla kolesterolhivvodaga varrii, ja dalle lea bahá oažžut váibmovigiid.

Niehtit ja siepmanat leat eahpitkeahttá dearvvašlaččat ja dain leat ollu buorit biebmoávdnasat. Dain leat heakkadehálaš buoidesuvrrit omega-3 ja -6, maid mii fertet oažžut biepmus, dannego rumaš ii máhte ieš daid ráhkadit. Dain lea maid ollu dearvvašlaš gallekeahtes ja oktii-galle­keahtes (enumettet) buoidi. Walnihtiin leat dakkárat earenoamáš ollu. Nihtiin ja siepmaniin lea maiddái ollu proteiidna, namalassii min árvvoleamos proteiidnagáldu šattuin. Lassin leat sáras/fiber, vitamiinnat ja minerálat (E-vitamiidna, ruovdi, kalsium ja magnesium). Ferte gal atnit muittus ahte dain lea ollu energiija/kaloriijat, nu ahte mii eat berre borrat earágo sullii čorpma dievva beaivválaččat. Sáhttá botkkuhit iđitborramuš-rievnnaid ala, šattossaláhttii, yoghurtii ja maiddái láibedáigái. Vállje áinnas nihtiid ja siepmaniid maidda ii leat lasihuvvon sálti.

Ollu olbmot eai gierdda nihtiid, ja sáhttet duođalaččat buohccát daiguin. Oahpaheaddji berre diehtit ollu niehtteallergiija birra, ja diehtit leatgo sus oahppit geat eai gierdda daid.

Sohkkara mii dávjá gohčodit «guoros kaloriijan» dannego dain lea dušše energiija, muhto ii mihkkege biebmoávdnasiid. Jus mii borrat dávjá ja ollu sohkarnjálgosiid ja gáhkuid, de sáhttit mii «vajálduhttit» borramis/boradit, dahje duvdit eret dábálaš biepmuid. Dalle eat oaččo ­doarvái biebmoávdnasiid ja oažžut menddo ollu «jođánis» karbohydráhtaid/stirddi. Badjelmeare karbo­hydráhtat/stirdi vurkejuvvojit min rupmašii ja šaddet dađistaga buoidin, ja dalle lea bahá lossut ja buoidut. Eará ágga sohkkara unnideapmái lea bániid seastit ja daid bisuhit dearvvašin. Sohkar lea lunddolaš ávnnas ja dan oažžut sohkarbohcciin (raffinerejuvvon sohkar), šaddosiin (šaddosohkar ja glukose) ja mielkkis (mielkesohkar). Raffinerejuvvon sohkar lasihuvvo ollu gárvves ja beallegárvves biepmuide maid mii fidnet rámbuvrrain oastit.

Dálá rávvagat

Lea buorre boradit jeavddalaččat juohke beaivve, ja álgit iđitborramušain. Dalle bissu suolbmudeapmi ja dássedis varrasohkar buoremusat. Dábálaččat mii fertet boradit sullii njelljii beaivái. Ii dárbbaš borrat lihka ollu juohke boradeapmái, muhto biebmu berre leat dearvvašlaš ja máŋggabealat. Leage diđolaš man ollu dus lea juohke biebmosorttas. Ruotnasat ja šattut galggaše leat lunddo­laš oassin juohke borramis/boradeames. Gaskabeivviin sáhtát juohkit tallearkka golmma oassái; 1/3 ruotnasat, 1/3 vuššon buđet, ollesgordneriissat dahje ollesgordnepasta, 1/3 guolli, biergu dahje vegetáraborramuš mii vástida gaskabeivviide, ja mii lea guoli dahje bierggu sajis.

ML20S gealbomihttomearit

Kapihttal 5; Biebmoávdnasat, eallindábit ja dearvvašvuohta, gokčá biebmu ja dearvvašvuohta-­fága ML20S čuovvovaš gealbomihttomeriid 7. ceahki maŋŋá:

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit:

Guovddášelemeanta: Dearvvašovddideaddji biebmodoallu.

Plánet oahpahusa

  • makkár ávdnasat biepmus leat
  • makkár biebmogálvojoavkkut mis leat
  • mii dearvvašvuohta lea
  • mat dearvvašlaš eallindábit leat

Ovdanbuktit ceahkis, plánet ja ráhkadit čájáhusa teavsttaiguin ja govaiguin, plánet ja láhčit dearvvašlaš beaivebiepmu, lohkat, čállit meroštallamiid, digaštallat, bargogirjji bargobihtáid čoavdit, lohkat oahppogirjjis, lohkat novealla («Evttohusat lassi lohkosiidda ohppiide/teavsttat čiekŋalisoahppamii»).

Heivehit oahpahusa

Oahppit galget diehtit ahte biepmus leat muhtun ávdnasat, diehtit daid namaid ja man láhkái dat leat ávkin midjiide. Biebmoávdnasat čájehuvvojit oahppogirjjis čuoggáid bokte ja muhtumiid letne personifiseren s. 114-119. Oahppit (dii ovttas) sáhttet maiddái lohkat s. 113 movt rumaš ávkkástallá biebmoávdnasiid, ja dasa ráhkadit omd. sárggusráiddu dahje girjjáža.

S. 126-129 sáhttá leat vuolggasadjin tabeallaid lohkagoahtimii ja dain viežžat dieđuid. Lea doarvái dovdat tabealla mii oahppogirjjis lea. Ii dárbbaš https://matvaretabellen.no/ siidduide mannat jus dat lea váttis, ja ii leat láddan energiija hivvodagaid lohkagoahtit. Áibbas konkrehta gaskkustit dan maid válljet borrat árgabeaivvis ja dearvvašlaš eallindábiid.

Vuođđogálggat biebmu ja dearvvašvuohta-fágas kap 5

Vuođđogálggat

Mat leat mielde
  • Njálmmálaš gálggat
  • Máhttit čállit
  • Máhttit lohkat
  • Máhttit rehkenastit
  • Digitála gálggat

Mán láhkái

Ságastit ja digaštallat (BB 4 oahppogirjjis).

Čilget/meroštallat dearvvašvuođa ja eallindábiid
(BB bargogirjjis: Maid don borat ovtta vahkkus?, Dearvvašlaš eallindábit, Mu eallindábit, Beaivebiebmu).

Lohkat tabeallaid oahppogirjjis, https://matvaretabellen.no/. BB bargogirjjis: Biebmoávdnasat, Biebmogálvojoavkkut, Dearvvašlaš eallindábit, Beaivebiebmu, Duođalašmeattáhusat čállosis, Ruotnasborran-lávlla, Lášmmohallanbingo, Gažaldagat oahppogirječállosii. Dahkat sárggusráiddu biebmosuolbmudeamis (gč. «Heivehit oahpahusa»).
BB 1 oahppogirjjis.

Rehkenastit iežas beaivválaš biebmoávnnashivvodaga https://matvaretabellen.no/ neahttasiiddus (BB bargogirjjis: Biebmoávdnasat. Stuorát oahppit sáhttet rehkenastit/gávnnahit man ollu biebmoávdnasat leat juohke 100 g).

Oahpásmuvvat dasa movt geavahit https://matvaretabellen.no/ go áigu iskat iežas biebmodoalu (BB bargogirjjis: Biebmoávdnasat).

Vuođđogálggat

Cavgileamit álggaheapmái

Sáhttibehtet ráhkadit iežadet skoviid main lea oahppis alddis govva ja satelihtat birra maidda lea sadji čállit čoavddasániid: oađđindábit, borrandábit, lihkadandábit ja sosialiserendábit. Oahppit sáhttet ovttas oahppanguimmiin dahje smávit joavkkuin vástidit bargobihtá. Dasto bargat bargobihtá «Mu eallindábit» bargogirjjis easkka go lehpet čađahan olles kap 5. Dalle oahppit oidnet konkrehtalaččat movt sáhtášii buoridit eallindábiid ja borrandábiid. Dát bargobihttá heive sihke 5., 6. ja 7. ceahki ohppiide.

Ságastehket dan birra mii dearvvašvuohta/helse lea. Muitet maiddái psyhkalaš dearvvašvuođa. Oahppit soitet áddet/smiehttat dan doahpaga birra máŋgga iešguđetláhkái. Ollugat leat sihkkarit gullan sáni geavahusas sihke ruovttuin, servodagas ja mediain, muhto eai soaitte doahpaga sisdoalu ja mearkkašumi birra dađe eambbo smiehttan dahje árvvoštallan. Ságasteami bokte sáhttá oahpaheaddji oažžut oppalašgova das makkár dieđut ja guottut ohppiin leat. Daid dieđuid mielde lea álkit plánet oahpahusa.

Dii sáhttibehtet ovttas boradit iđitborramuša dahje beaiveborramuša. Oahpaheaddji berre láhčit beavdái ollu iešguđetlágan biepmuid. Boradeapmi galggašii vuolggahit ságasteami dan birra makkár ávdnasat biepmus leat, ja makkár ávdnasat dagahit ahte mii šaddat/stuorrut ja ahtanuššat.

Dahket gálvolisttu ja mannet rámbuvrii/buvdii gávppašit biepmuid (iđitborramuša, beaiveborra­muša, gaskabeivviid/mállássálgga ja eahketborramuša) ovtta vahkkui. Govvejehket juohke gálvvu maid oastibehtet. Go lehpet čađahan kapihttala, sáhttet oahppit divvut listtu jus háliidit dearvvašleappot biepmuiguin lonuhit. Dán oktavuođas sáhttá maid árvvoštallat biebmohattiid iešguđet rámbuvrrain/gávppiin ja haddeerohusaid.

Vástádusat ja mearkkašumit bargobihtáide

  1. Joavkobargu/párrabargu: Gehččet dárkilit biebmogálvojoavkotabealla s. 126-129 ja pláne­jehket, ráhkadehket ja láhčet skuvllas beaivebiepmu ruoná biebmorávvagiid mielde. Čállet ja čilge­jehket makkár biepmuid lehpet válljen ja manne. Nu eatnat biebmoávdnasat, vita­miinnat ja minerálat go vejolaš, galget leat mielde. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi). Dás sáhttet 5. ceahki oahppit guođđit dan oasi «manne», jus eai leat láddan dasa.

  2. Čilge mii dearvvašvuohta lea! (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi). Dearvvašvuohta lea eallinhálddašeapmi ja veadju, dábálaš buorre mokta, sosiála buorredovdu ja ahte rumaš ahtanuššá ja doaibmá.

  3. Čilge mii dáhpi lea! (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi). Eallindábit leat visot maid mii eallimis dahkat, movt mii válljet láhttet ja biebmu maid mii válljet borrat, susttašit, njammat ja juhkat.

  4. Man láhkái sáhttibehtet buoridit psyhkalaš dearvvašvuođa iežadet gaskkas, ceahkis dahje skuvllas? (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi). Jurdda lea reflekteret/dárkodit/smiehtadit dan birra ahte mis lea buohkain ovddasvástádus váikkuhit dasa ahte buohkain lea buorre psyhkalaš dilli skuvllas. Oahppit galget ieža evttohit maid sii sáhttet bargat, ja maid oahpaheaddjit sáhttet dahkat buoridit ja bisuhit psyhkalaš dearvvašvuođa ceahkis dahje skuvllas.

Biebmoávdnasat

Deavdde skovvái biepmuid maid don borat dávjá. Mana neahttasiidui matvaretabellen.no ja iskka makkár biebmoávdnasat du biepmuin leat. Deavdde skovvái dieđuid. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

Jurdda dáinna bargobihtáin lea ahte oahppit galggašedje oahpásmuvvat ja hárjánit geavahišgoahtit matvare­tabellen.no. Barggadettiin dovddiidit biebmoávdnasiidda ja makkár biepmuin dat leat, ja fuomášit makkár borrandábit sis alddiineaset leat. Viidáseappot reflekteret/smiehtadit leatgo muhtun biebmoávdnasat maid berre eambbo/unnit borrat. Oahppit dárbbašit láidesteami ja veahki geavahit matvaretabellen.no – siiddu, nu ahte oahpaheaddji berre ieš dan hárjehallat geavahit ovdalgo ohppiiguin čađaha dan.

Biebmogálvojoavkkut

Dás oainnát ollu iešguđetlágan biepmuid. Makkár biebmogálvojoavkkuide gullet dat? Deavdde skovvái. Bargga áinnas ovttas oahppanguimmiin. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallin­­hálddašeapmi).

guolevuodja: margariidna, vuodja ja olju, vuostá: mielki, mielkebuktagat ja vuostá, vuoivvas­meastu: biergu ja monit, rávdu: guolit ja skálžoeallit, muorjemeastu: ruotnasat, šaddosat ja muorjjit, reabbá: guolit ja skálžoeallit, buđet: ruotnasat, šaddosat ja muorjjit, peaniehtit: niehtit ja siepmanat, mielkeglássa: mielki, mielkebuktagat ja vuostá, šuhkoláda: sohkarbuktagat, gumppus: biergu ja monit, láibi: gordnebuktagat, rušpi: ruotnasat, šaddosat ja muorjjit, sohkarnjálggus sággegeažis/kjærlighet på pinne: sohkarbuktagat, walniehtit: niehtit ja siepmanat, mándelat: niehtit ja siepmanat, appelsiidnamáihli: ruotnasat, šaddosat ja muorjjit, monit: biergu ja monit, oliiva-olju: margariidna, vuodja ja olju, gáiccaskálžu (blåskjell): guolit ja skálžoeallit, muorjjit: ruotnasat, šaddosat ja muorjjit, sohkarbihttá: sohkarbuktagat, smierruláibi: gordnebuktagat, gusavuodja: margariidna, vuodja ja olju, gáhkku: sohkarbuktagat + gordnebuktagat, vuonccis: biergu ja monit, eahppel: ruotnasat, šaddosat ja muorjjit, buđetlasttat: ruotnasat, šaddosat ja muorjjit + margariidna, vuodja ja olju, pasta: gordnebuktagat.

Maid don borat ovtta vahkkus?

Oahppi galgá kártet/čuovvut ja čállit skovvái buot maid son ieš borrá ovtta vahkkus. Dasto son galgá árvvoštallat movt su borrandábit leat. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

Jurddakárta satelihtaiguin

Dáidda eai leat čielga/rievttes vástádusat, muhto munno evttohusat. Muhtin oahppit eai soaitte buot satelihtaide deavdit dieđuid ja earát fas soitet lasihit satelihtaid. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

  • Satelihtta 1: lihkadeapmi ja lášmmohallan. 2 satelihta: válljet lihkadeami/lášmmohallama masa liiko, lihkadit unnimusat 60 minuhta beaivái nu ahte báhkkana.
  • Satelihtta 2: borrandábit ja borramuš. 4 satelihta: ruotnasat ja muorjjit, roavva gordnebukta­gat, buhtes biergu ja guolli, gehppes dahje sohkarkeahtes mielkebuktagat.
  • Satelihtta 3: nagir ja vuoiŋŋasteapmi. 2 satelihta: oađđit gávcci diimmu, ii geavahit IT-rusttegiid seaŋggas.
  • Satelihtta 4: psyhkalaš dearvvašvuohta. 3 satelihta: válljet positiiva daguid ja doaimmaid, lášmmohallat ja lihkadit, hukset čanastagaid earáide.

Mu eallindábit

Smiehta iežat árgabeaivvi birra ja deavdde skovi nu rehálaččat go vejolaš. Sáhtátgo muhtun eallindábiid buoridit? (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

Dás galgá oahppi árvvoštallat movt su eallindábit leat. Dáinna bargobihtáin sáhttá álggahit olles fáttá, geahččat ja árvvoštallat skovi go lea geargan fáttáin, ja geahččat leatgo dábit maid sáhttá válljet rievdadit dahje geahččalit buoridit.

 

Beaivebiebmu

Joavkobargu: Lohket dárkilit biebmoávdnasiid birra oahppogirjjis, ja plánejehket, ráhkadehket ja láhčet skuvllas beaivebiepmu daid mielde. Čállet ja čilgejehket makkár biepmuid lehpet válljen, guđe biebmojovkui dat gullet, ja makkár biebmoávdnasat dain leat. Dii galgabehtet válljet biepmu mii šaddá ja/dahje buvttaduvvo din guovllus. Eanaš biebmoávdnasat galget leat beavddis go boradišgoahtibehtet. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi ja Guoddevaš ovdáneapmi).

Dán sáhttá geavahit 1. oahppogirjebargobihtá olis.

 

Duođalašmeattáhusat

Norgga Dearvvašvuođadirektoráhtta ávžžuha min borrat máŋggabealálaččat ja áinnas ollu ruotnasiid ja šaddosiid, ja juhkat čázi. Dan sii dahket vai mii bissut dearvvašin, veadjit viehkat, dánsut ja ahtanuššat.

Sii čállet maid iežaset neahttasiidduin ahte mii berret lihkadit unnimusat 60 minuhta juohke beaivve, ja oađđit birrasiid gávcci diimmu ijas.

Mis leat ollu iešguđetlágan biebmoávdnasat: karbohydráhtat, buoidi, proteiinnat, vitamiinnat, minerálat ja čáhci. Mii dárbbašit visot dáid biebmoávdnasiid jus galgat šaddat/stuorrut, ahtanuššat ja veadjit.

Jus mii áigut eallit guhká, de galgat hukset lagas oktavuođa ustibiidda, fulkkiide ja bearrašii lassin dearvvašlaš borramii. Mii dárbbašit guhtet guoibmámet eallinhálddašeapmái.

 

Ruotnasborran-lávlla

Lávllestehket lávlaga ja hervejehket/ illustrerejehket lávlaga visot biepmuiguin mat das namuhuvvojit:

  • biergguid
  • márffiid
  • fiskesruohttasiid
  • garraláibbi
  • bihpporgáhkuid
  • čáhppesmurjjiid
  • joŋaid
  • návraša
  • juomu

 

Lášmmohallanbingo

Juohke bustávva hástala lihkadeapmái. Geahččal namat lášmmohallat, dahje muhtun sáni, na soaittát olles cealkaga lášmmohallat. Bargi áinnas oahppanguimmiin ovttas.

Oahppit galget válljet iežaset nama, moadde sáni dahje olles cealkaga, ja čađahit daid lášmmohallamiid mat leat daid bustávaid vuolde. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

 

Gažaldagat oahppogirječállosii

  1. Namut visot guhtta biebmoávdnasa!
    Karbohydráhtat, buoidi, proteiinnat, vitamiinnat, minerálat ja čáhci.
  2. Makkár biebmoávdnasiin oažžut mii energiija?
    Buoiddis, proteiinnain ja karbohydráhtain.
  3. Masa leat vitamiinnat ávkin?
    Veahkehit rupmaša seallaid šaddat ja doaibmat.
  4. Mat lea minerálat ja manne mii dárbbašit minerálaid?
    Minerálat leat luondduávdnasat mat gávdnojit maiddái borramušain. Veahkehit dehkiid ja nearvvaid gulahallat, bisuhit varrasohkardási muttágin. Veahkehit hukset dávttiid ja bániid.
  5. Namut buot gávcci biebmogálvojoavkku!
    Mielki, mielkebuktagat ja vuostá, Biergu ja monit, Guolit ja skálžoeallit, Gordnebuktagat, Ruotnasat, šaddosat ja muorjjit, Margariidna, vuodja ja olju, Niehtit ja siepmanat ja Sohkarbuktagat.
  6. Mat leat dearvvašlaš eallindábit ja borrandábit?
    Eallindábit: Nohkkat govttolaš áigái ja oađđit 8 diimmu ijas. Bidjat eret IT-rusttegiid go áigu nohkkat. Hárjehallat nu ahte báhkkana, sullii 60 minuhta beaivái. Ásahit ja dikšut positiivvalaš ustitvuođaid, bearašoktavuođaid ja eará sosiála oktavuođaid. Borrandábit: Iešguđetlágan biepmuid árgabeaivvis ja áinnas válljet ollu ruotnasiid, murjjiid, roavva gordnebuktagiid, buhtes bierggu ja guoli. Gehppesmielkki ja sohkarkeahtes yoghurtta. Juhkat čázi. Garvit sohkkara árgabeaivvis.
  7. Geat rávvejit min čuovvut dihto eallindábiid ja borrandábiid?
    Norgga dearvvašvuođaeiseválddit. Dearvvašvuođadirektoráhtta. Álbmotdearvvašvuođa instituhtta.
  8. Makkár biepmu mii berret válljet borrat?
    Iešguđetlágan biepmuid árgabeaivvis ja áinnas ­válljet ollu ruotnasiid, murjjiid, roavva gordnebuktagiid, buhtes bierggu ja guoli. Gehppesmielkki ja sohkarkeahtes yoghurtta. Juhkat čázi. Garvit sohkkara árgabeaivvis.
  9. Galle diimmu galggašii oađđit ijas?
    8 diimmu.
  10. Man ollu berrešii lihkadit beaivválaččat?
    60 minuhta.
  11. Mii lea psyhkalaš dearvvašvuohta?
    leat ustitlaččat ja vállljet positiiva doaimmaid.
jorri

Hástalehket ohppiid čállit teavsttaid, divttaid, lávlagiid ja ráppaid biebmoávdnasiid ja biebmo­suolbmudeami/čoliid birra maid ovdanbuktet/čájehit ja dramatiserejit ceahkis.

Norgga álbmoga dálá eallindábit ja borrandábit:
https://www.fhi.no/nettpub/hin/levevaner/kosthald/

Manne mii dárbbašit B-vitamiinnaid:
https://forskning.no/menneskekroppen-sykdommer-vitaminer/derfor-trenger-du-b-vitaminer/282026?fbclid=IwAR3skeL6R9hw2wAFp28Vw4vgoVhr3CWWULY3FKNS3GO5_K0rvquIdX2EqH8

Dálá biebmorávvagat:
https://www.helsedirektoratet.no/tema/kosthold-og-ernaering/kostradene

Movt sáhtášeimmet borrat dearvvašlaččabut:
https://forskning.no/mat-og-helse-oslomet-overvekt/presenterer-25-forslag-for-a-fa-nordmenn-til-a-spise-sunnere/1741804

Manne ja movt bargat oahppobirrasa buoridemiin: https://calliidlagadus.org/loaktin/

Nationála doaibmanplána ovddidit fysalaš doaimmaid/aktivitehta Norgga álbmogis 2020-2029:
https://www.regjeringen.no/contentassets/43934b653c924ed7816fa16cd1e8e523/handlingsplan-for-fysisk-aktivitet-2020.pdf

  • Liv Tone Boine: Sisskáldas vuojeheaddji. Savkkas. Davvi Girji. 2006, borran­váttuid birra. (Álbmot­dearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).
  • Trond-Viggo Torgersen/Vivian Zahl Olsen: Rumaš. ČálliidLágádus. 2015 (earenoamážit álgu ja biebmo­suolbmudeapmi s. 24 ja 25).