Ovdasiidu || Biebmoráhkadanneavvagat || Čakčat || Juovllat: Bihpporgáhkkodáigi
Bihpporgáhkkodáigi
-
Dáigi 60 min
Láibun 60 min - 1 poršuvdna heive guovtti oahppái
Reaiddut:
- Gásterola
- Lihttarmihttu Viehkat
- Teadjabaste
- Gáibbeš
- 2 Bollu
- Beavdeniibi
- Plastihkkafolie
- Gáhkkenbábir
- Ommanstážžu
- Gealva
- Bihpporgáhkkofoarpmat (jus háliida)
- Borranbaste
- Plastihkkabusset
- Skierat
- Steikenspoađđu
- Steikenrista
- Báistebánno
- Dárjjaldagat
Borramušat
Dáigi
1,5 dl čuvges sierát
1,5 dl sohkkarat
150 g margariidna
8 dl nisojáffut, sevlejuvvon
1 monni
1 tb ingefærat (millejuvvon)
1 tb nellik (millejuvvon)
1 tb kanelat
2 tb natrovnnat
Glásura ja muđui
4 bb jáffosohkkarat
1 monnevielgadas
1 bb sitronsáhpi/-máihli
2 bb konditorivdni (heivet hivvodaga dan mielde man šerres ivnni háliidat)
Gáhkkočiŋat
Jáffosohkkariid ja sohkkariid sadjái sáhttá geavahit sukrina, jus háliida unnidit sohkarhivvodaga. Jus lea glutenallergiija, sáhttá geavahit spelt-nisojáffuid dábálaš nisojáffuid sajis.
Njálgosat ja/dahje gáhkkočiŋat
Sohkkarat maid suddada «liibman»
Daga ná:
- Seagut sieráha ja sohkkariid gásterolii ja divtte seaguhusa duldet. Bajit eret gásterola vuoššanpláhtas.
- Čuohpa margariinna bihtáide ja šolgat daid gásterolas fierodettiin. Divtte seaguhusa čoaskut veaháš ja de seagut dasa moni.
- Seagut ja fiero máistagiid jáffui.
- Bija jáffoseaguhusa gásterolii, seagut ja fiero seaguhusa dáigin.
- Bija dáiggi bollui, govčča plastihkkafoliein ja divtte dáiggi orrut galmmihanskábes nuppi beaivái.
Nuppi beaivve:
- Bija ommana liegganit 180 gr.
- Botkkut/gilvve jáffuid láibunbeavdái, dahje bija dáiggi gáhkkenbáhpira ala ja gevle gelve dan duolbbasin. Dalle sáhtát čuohppat osiid maiguin sáhtát hukset feara maid, dahje deattašit hámiid bihpporgáhkkofoarpmaiguin.
- Lokte gáhkuid steikenspoađuin beavddis, dahje sirdde olles gáhkkenbáhpira oktan gáhkuiguin/osiiguin ommanstážžui. Bija ommanstáčču ommana gaskkamus dássái ja goikat 8-10 minuhta (dáiggi assodat mearrida goikadanáiggi).
- Muitte dárjjaldagaid! Váldde gáhkuid olggos ommanis ja bardde daid steikenristta ala čoaskut.
Seagut bollui visot glásuraávdnasiid, ja sáhtát lasihit konditorivnni jus háliidat ivnni. Bija seaguhusa plastihkkabussiid sisa ja čuohpas ráiggáža čihkii. Baže ja herve gáhkuid/bihpporgáhkkostobuid nu movt háliidat. Muhtimat háliidit nonstopaiguin ja eará njálggus- ja gáhkkočiŋaiguin vel lassin hervet gáhkuid.
Huksemii ja osiid laktimii dárbbašat báistebánnos liekkadit/suddadit sohkkariid dego liibman. Buonjus bánnos/šolgaduvvon sohkkaris dan beali man áiggut darvvihit. Fuomáš!! – Fertet leat hui várrogas vai it buolaš. Barget ovttas, ja áinnas galget rávesolbmot das lahkosis.