Kap 2
Málesteapmi

Powerpoint buvtta

Moai letne ráhkadan powerpoint ovdanbuktosa juohke kapihttalii. Dat galgá doaibmat álggaheapmin ja/dahje loahpaheapmin/čoahkkáigeassun juohke kapihttala álggus/loahpas.  

Jurdda lea kapihttala ovttas ceahkis čađahit vai oahppit besset ságastit, jurddašit ja «logget» ala fáddái,  dahje čoahkkáigeassit fáttá. Moai ávžžuhetne din geavahit muhtin minuhtaid ovdanbuktit ja čađahit dáid. Dat fállet ohppiide bajilgova, doahpagiid ja duogášdieđuid dasa man birra galget lohkat dahje lehpet čađahan, ja oahppit besset juogadit dieđuid ja jurddašit ja sátnádit jitnosit. Ovdanbuktimiin leat kommentárat/gažaldagat maid oahpaheaddji sáhttá ávkkástallat, jus háliida. 

Dás gávnnat Powerpoint buktaga:

Duogášdieđut oahpaheaddjái

Maiddái dán oasis lea dehálaš oahppat ja máhttit čilget movt ealli, šaddu, muorji dahje ruonas šaddá biebmun, ja máhttit čilget dan mannolaga.

Buot maid mánát ja nuorat galget oahppat, lea vuordámušaid, hárjehallama ja hárjáneami ­duohken. Mánát ja nuorat ohppet málestit ja málestanteknihkaid jus besset hárjehallat. Dán kapihttalis lea geavat­laš hárjehallan ja bargu hui dehálaš ja guovddážis. Oahppit galggašedje beassat bargat ja geahčča­laddat geavahit daid iešguđet málestanvugiid ja teknih­kaid, ja nammadit daid iešguđet gievk­kan­reaidduid. Málesteami oktavuođas sii ovddidit dehálaš dábiid, máhtu ja guottuid mat čuvvot ja leat ávkin sidjiide eallenagi. Eanaš mánát leat ruovttuin oasástallan mále­steamis. Muhtun mánát eambbo go earát, ja muhtumatges eai earut firona faskkon­ruovddis, ja eai leat goassege oppa doallange basaldaga gieđas. Ruovttut leat iešguđetláganat. Muhtun ruovttuin eai máles juohke beaivve, ja muhtun ruovttuin geavahit ollu áiggi gievk­kanis ja málesteapmái.

 

Skuvla galgá oahpahit buot mánáide, beroškeahttá sin duogážis, málesteami vuođđoteknihkaid, ja oahppit galget ieža beassat geahč­čaladdat daid. Biebmo­ráhkadanneavvagat leat ráhkaduvvon dainna ulbmiliin ahte oahppit šaddet hárjehallat dábáleamos málestanteknihkaid. Geavahehket álo sáni skuvlagievkkan go lehpet oahppandilis dahje oahpaheame. Oahpaheaddjit galget mále­standoahpagiid ja gievkkanreaidodoahpagiid diđolaččat geavahit vai oahppit gullet ja ohppet daid, ja vuordit sin geavahit daid viššalit ja aktiivvalaččat. Maiddái ovddasvástádus, čorgat­vuohta ja buhtisteapmi gullá skuvlagievkkanii. Jus oahpaheaddji dovdá ohppiid, de son láhčá joavkkuid nu ahte dain leat hárjánan oahppit ja unnit hárjánan oahppit seahkálagaid. Oahppit oahpahit ja veahkehit guhtet guimmiideaset, ja dan láhkái ohppet vel buorebut. Mii ávžžuhit din álggos geavahit ollu áiggi skuvlagievkkanis oahpásmuvvat sihke rusttegiidda ja bargo­vugiide. Isket ja gehččet movt omman ja vuoššanpláhtat doibmet, čielggadehket maid gova­stagat mearkkašit, geahččaladdet movt galgá doallat niibbi, ruotnasiid (klo-grepet/gaccasteami) ja biergguid maid áigu smávvet ja čuohppat, movt berre bassat gieđaid ja bevddiid, ja isket movt gievkkanreaiddut (goit el-ávdnasat) doibmet. Juohke doaimmas galgá sihkarvuođa birra ságastit. Oadjebasvuohta gievkkanis lea dehálaš.

Neahttasiidduin gávdnabehtet bargojuoga­deami ja ortnet-/čorgen-/čorgatvuođ­anjuolg­ga­dusaid gievkkanis ja málesteamis. Daid sáhttibehtet lamineret ja heŋget skuvla­seaidnái. Moai ávžžuhetne din ságastit ovddas­vástádusa, čorgatvuođa ja buhti­steami birra.

ML20S gealbomihttomearit

Kapihttal 2; Málesteapmi, gokčá biebmu ja dearvvašvuohta-fága ML20S čuovvovaš gealbo­mihttomeriid maŋŋá 7. ceahki:

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit:

  • geavahit reaidduid, vuođđoteknihkaid ja biebmoráhkadanmetodaid ráhkadit dorvvolaš ja guodde-vaš biepmu mii addá vuođu buori dearvvašvuhtii. Dása gullet guktot fágaid-rasttildeaddji fáttát; Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi.

  • geavahit biebmorávvagiid biebmoráhkadeamis, maiddái njálmmálaš, ja rehkenastit ja árvvoštallat poršuvnnaid hivvodaga, sihke digitála resurssaid vehkiin ja daid haga.
  • Dása gullet guktot fágaidrasttildeaddji fáttát; Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi.

Guovddášelemeanta: Dearvvašovddideaddji biebmodoallu ja Guoddevaš borrandábit ja guoddevaš geavaheapmi.

Plánet oahpahusa

  • movt ealli, muorji dahje šaddu šaddá biebmun
  • gievkkanreaidduid namahusaid
  • málestanvugiid ja vuođđoteknihkaid málesteamis
  • lohkat ja geavahit biebmoráhkadanneavvaga málestettiin

Máhttágo gievkkanreaidduid namahusaid? Dan oahppi čájeha go bargá bargobihtáid ja go málesta gievkkanis. Oahppi áŋgirit geahččaladdá ja lea diđolaš iešguđet málestanteknihkaid geavaheamis. Son váldá ovddasvástádusa čorgemis, buhtisteamis ja muđui eará bargguin mat galget dahkkot joavkkus. Dárkil ja jearrá/jearaha. Dii sáhttibehtet ovttas deavdit DHML-skovi http://www.calliidlagadus.org/govat/doc/dhl_skovvi.pdf, ja dan čuovvut, (VØL). Oahppi dovdá ja čuovvu gievkkannjuolggadusaid.

  • Gávppašit, viežžat biepmu luondduriikkas, málestit.

  • Filbmet málesteami: málestit, muitalit ja čilget maid bargá, makkár reaidduid geavaha ja movt.

  • Filmmat neahttasiiddus.

  • Sárggus- dahje govvaráiddu ráhkadit, https://calliidlagadus.org/do/reaidostobe.html.

  • Lohkat oahppogirjeteavstta, bargat bargogirjjis bargobihtáid.

  • Skuvlagievkkan.

Heivehit oahpahusa

5. ceahkis sáhttá válljet bargat dušše gievk­kanreaidduiguin ja málestanteknihkaiguin nugo vuoššan, báistin ja smávven. Oahppit sáhttet ruonasmáli vuoššat ja stálosovtta fierrut. Dii sáhtti­behtet ovttas lohkat álggu girjjis ja geahčadit filmmaid neahttasiidduin. Oahppit sáhttet bargogirjjis válljet málestanvugiid, gievkkanreaidduid ja bircospealu. Oahpaheaddji sáhttá jitnosit lohkat fágateavsttaid, ja sárget fiskes mearkkain váttes ja amas doahpagiid. Oahppit čuvvot girjjis dahje áinnas stuorra el-távvalis. Dii sáhttibehtet geavahit iešguđetlágan strategiijaid fágasániid oahppamis:

Dii sáhttibehtet lohkat oahppogirjeteavstta maŋŋá go lehpet málestan, ságastan ja geavatlaš doaimmaid čađahan. Dat soaitá álkidit fágateavsttaid, fágasániid ja lohkanádde­jumi, ja movttii­dahttit lohkat eambbo. Oahpaheaddji ferte modelleret/čájehit movt fágateavsttaid lohkat.

stálusokta
Stálusokta

Vuođđogálggat biebmu ja dearvvašvuohta-fágas kap 2

Vuođđogálggat

Mat leat mielde
  • Njálmmálaš gálggat
  • Máhttit čállit
  • Máhttit lohkat
  • Máhttit rehkenastit
  • Digitála gálggat

Mán láhkái

Čilget makkár gievkkanreaidduid ja málestan­teknihkaid geavaha ja movt málesteami oktavuođas skuvlagievkkanis. BB bargogirjjis: Masa mii geavahit gievkkanreaidduid?
Gč. maiddái «Cavgileamit álggaheapmái».

Čállit vástádusaid ja čoavdit čállinbargguid bargogirjjis.

Lohkat oahppogirjji teavsttaid, lohkat ja čuovvut biebmoráhkadanneavvagiid.

Unnidit ja lasihit biebmoráhkadanneavvagiidda poršuvnnaid/mahtodaga (BB 8 oahppogirjjis).

Kalkuláhtor + málesfáluid plánet ja ráhkadit (BB 4 ja 6 oahppogirjjis).

Vuođđogálggat

Cavgileamit álggaheapmái

Neahttasiiddus leat jienat iešguđetlágan málestanteknihkain. Guldalehket ja árvádallet maid gullabehtet. Ságastallet dan birra ahte visot barggut/jienat gullet málesteapmái ja dat leat mále­stanteknihkat. Dát sáhttet movttiidahttit eambbo oahppat ja bargat. Ságastehket ­ovddasvástádusa, bargojuogadeami ja gievkkanii gulli ortnet- ja čorgen-njuolggadusaid birra. Eanaš oahppit dovdet muhtun ja dábáleamos gievkkanreaidduid namahusaid. Somás stoagus dan oktavuođas sáhttá leat ohppiid juohkit joavkkuide ja mannat skuvlagievkkanii. Doppe don čur­vet namahusa muhtun gievkkan­reaiddus, omd. FIRON. Joavku gii dan vuostta­mužžan gávdná ja lokte áibmui/čájeha, oažžu čuoggá. Joavku mas leat eanemus čuoggát loahpas, lea vuoitán. Daga alccat listtu das maid áiggut čuorvut, dahje geavat vástádusaid bargobihttái s. 36-37. Dát sáhttá movttiidahttit ohppiid oahppat eambbo namahusaid ja muitit daid. Sáhttibehtet maid loahpahit kapihttala dáinna gilvvuin. Maiddái dát sáhttá leat somá: http://www.calliidlagadus.org/Manaidgardi/assets/rolle-roahttu.pdf

Jus vejolaš, čuvvot muhtun vuođđoealáhusa, ja elliid/guliid proseassa/mannolaga eallis/­guolis biebmun. Muhtun oahppit soitet dovdat goal lea čoamohas, erttet, čielgi, čoar­bealli, cuohppa, rággi, meađđen jna. Mannet murjet/oaggut ja diktet ohppiid árvvoštallat movt murjjiin/guliin buoremusat ráhkada biepmu. Lea mávssolaš ahte oahppit ieža galget árvvoštallat ja gávnnahit čovdosiid.

Vástádusat ja mearkkašumit bargobihtáide

  1. Bargobihtáide oahppogirjjis s. 45 1. Dás leat muhtun biepmut: váffelat, saláhtta, dorski, biergu, sovsa ja kanelbullát. Árv­vo­štallet ja čilge­jehket njálmmá­laččat makkár teknihkaid ferte geavahit daid ráhkadit. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallin­hálddašeapmi). Fierrut, seaguhit, lasihit, smávvet, dorrehit, čuohppat, gevlet, botkkuhit, njuvdit, jorbet.
  2. Geahčadehket skuvlagievkkanlođáin. Man ollu iešguđetlágan niibbiid gávdnabehtet? (Álbmotdearvvaš­vuohta ja eallin­háldda­šeapmi). Skuvlagievkkanlođáin leat dábá­laččat: beavde­niibbit, čuohppan­niibbit, vuodja­niibbit, sahá­niibbit, rággen­niibbit, gohkken­niibbit.
  3. Čilgejehket movt galgá buhtistit gievkkana ja gieđaid. (Álbmotdearvvašvuohta ja ­eallinhálddašeapmi). Oahppit sáhttet geahččat filmma, dahkat seamma láhkái ja njálmmálaččat čilget maid sii dahket. Oahppit sáhttet hutkat divtta mii bistá sullii 20 sekundda, na nu guhká go gieđaid galggašii bassat.
  4. Plánejehket ja ráhkadehket málesfálu mas leat dušše din guovllu biepmut. Dii fertebehtet smiehttat maiddái guđe áigodagas dii áigubehtet daid guossohit. Dahket čáppa fáluid dihtoriin, ovdanbuktet fáluid ceahkkái ja darvvihehket daid ceahkkelatnjaseaidnái. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi ja Guoddevaš ovdá­neapmi). Fáluid sáhttet oahppit dahkat čáppisin/čaffadin dihtoriin.

5. Geahččalehket brokkoli ráhkadit ieš­guđet teknihkaiguin; vuoššat, báistit, ommanis stei­ket, bassit. Movt šattai? Čilgejehket! Movt lei brokkoli njálgámus, din mielas? (Álbmot­dearvvaš­vuohta ja eallinhálddašeapmi). Oahp­pit galget geahččaladdat iešguđetlágan mále­­stanvugiid/-teknihkaid.

6. Dahket gávppašanlisttu ovtta vahkkui ja mannet rámbuvrii. Rehkenastet man ollu okta vahkkogávppašeapmi mávssá­šii rámbuvrras! (Álbmotdearvvašvuohta ja eallin­hálddašeapmi ja Guoddevaš ovdáneapmi). Ulbmil lea fuomášit man ollu biepmut mákset. Sáhttibehtet maid hutkat gilvvu. Mearrit makkár gálvvuid oahppit galget máhkaš gávppašit. Juoge joavkkuide. Guhte joavku gávppaša hálbbimus haddái?

7. Ráhkadehket mállása biebmoráhkadan­neavvagiid mielde. Fuomášehket mak­kár teknihkaid ja gievkkanreaidduid dii geavahehpet málestettiin. Biebmo­ráhka­danneavvagiid gávdna­behtet s. s. 46-55. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi). Oahppit galget juhkkot joavkkuide ja málestit biebmoráhkadanneavvagiid mielde mat leat kapihttala loahpageahčen. Sii sáhttet filbmet/govvet ja kommen­teret filmmas maid barget, dahje muitalit maid sii leat bargan.

8. Geahčadehket biebmoráhkadanneavvagiid s. s. 46-55 Dat leat ráhkaduvvon njealji olbmo várás. Máhttibehtet go rehkenastit ja ráhkadit seamma biebmoráhkadanneavvagiid, muhto guđa olbmo várás? (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi). Juohkit hivvodaga njealji oassái, dasto lasihit vel guokte seamma sturrosaš oasi. Omd. 400 g biergodáiggi juohkit njealji olbmui = 100 g juohke olbmui. + 100 g + 100 g = 600 g biergodáigi guđa olbmui. Buot biepmuid galgá beliin lasihit. Mii ávžžuhit diktit ohppiid iežaset smiehttat, árvvoštallat ja digaštallat ja evttohit čovdosa/vástádusa.

Gievkkanreaidduid namahusat

Man ollu gievkkanreaidduid namahusaid máh­tát? Guovllas s. 36 ja 37 oahppogirjjis jus it dovdda buot namahusaid.
(Álbmot­dearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

Ulbmil lea diehtit ja muitit gievkkanreaidduid sámegielnamahusaid. Oahppi merke buot maid muitá, ja geavaha s. 36 ja 37 veahkkin daid reaidduid namahusaide maid ii muitte.

Niibbit

Mii geavahit árgabeaivvis iešguđetlágan niibbiid. Muhtumiin soitet vel máŋga nama. Čále rievttes namahusaid niibbiid vuollái.
(Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

Dás leat báikkálaš molsašumit ja dii sáhttibehtet ovttas gávnnahit movt dii nammadehpet niibbiid.

Masa mii geavahit gievkkanreaidduid?

Dás oainnát muhtun málestanreaidduid. Guđe málestanteknihkkii livččet don daid geavahan? Muhtun reaidduid sáhttá ja galgá geavahit máŋgga teknihkkii. (Álbmot­dearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

Oahppi galgá árvvoštallat masa son geavahivččii daid iešguđet gievkkanreaidduid govas. Dás leat eará ja lassi gievkkanreaiddut go govas mii lea «Gievkkanreaidduid namahusat» vuolde. Jurdda lea viiddidit namahusbáŋkku. Dása ii leat rievttes/­boasttu vástádus. Dii sáhttibehtet ovttas geahččat vástádusaid go buohkat leat vástidan, ja árvvoštallat ja ákkastallat. Oahppit sáhttet bargat joavkkuin dahje oahppanguimmiin.

Málesteapmi

Árvvoštala makkár vuođđoteknihkat leat dás geavahuvvon málestettiin. (Álbmot­dearv­vašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

vuoššat, dorrehit, faskut, báistit, garahit/garret, mollet, čuohppat, seaguhit, fierrut

Movt elliid, guliid ja šattuid málestit biebmun

Čilge movt mii dáid elliid, guliid ja šattuid ráhkadit dahje málestit biebmun olbmuide. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

Evttohusat vástádussan:

  • Rievssat: gaskit/gavvit, njuovvat/jorgut ja vuoššat/­báistit.
  • Dorski: čollet, dorrehit, báistit.
  • Sávza: čugget, golggahit/goaivut vara, njaldit, njuovvat, rihttet, vuoššat, báistit ja bassit.
  • Jokŋa: čoaggit, mollet ja fierrut.
  • Juopmu: čoaggit, mollet, goikadit dahje vuoššat.
  • Eahppel: čoaggit, garahit/garret, mollet dahje smávvet.
  • Rušpi: gilvit ja gaikut, čuohppat dahje faskut.
  • Njuovvelávki/rásselávki: čuohpastit, cáhpat, smávvet ja goikadit.

Láibun

Láibumis leat ollu iešguđetlágan vuođđoteknihkat. Loga teavstta ja bija rieggá buot ­sániid birra mat čilgejit maid mii dahkat go láibut. Čále daid skovvái ja čilge maid dahká. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

Bargogirjeteavsttas lea seaguha-sátni kursive­rejuvvon ja oidno bajimus linnjás tabeallas. Dát lea dušše ovdamearkan oahppái vai oaidná movt son galgá bargat.

  • seaguha (seaguhit, leiket buot seamma bollui), lasihit (leiket bollui)
  • lasiha (bidjá eambbo)
  • soatkat (fierrut ja seaguhit gieđain dahje gievkkanmašiinnain visot mii lea bollus)
  • geavvat/vázzit (diktit dáiggi orrut nu ahte dat beassá «stuorrut»)
  • duhppet (gieđain hábmet bulláid dahje láibbi)
  • láibut (go jáffuin ráhkada biepmu),
  • gelvet (dulbet/stežžet/njuozzut dáiggi),
  • njuvdit (vuoja njuvdit láibevajahasa ala), vuoidat (njuohtat dáiggi ala omd. šolgaduvvon vuoja)
  • botkkuhit/gilvit (vasmalit láibbiid dahje bulláid ala omd. kanelaid dahje rievnnaid)
  • giessat dáiggi guhkolažžan (vai sáhttá čuohppat dáiggis bulláid)
  • goikat (dáigi goiká láibin)
  • fierrut (seaguhit)
  • báistit (steiket/basistit/giksadit/goarddestit báistebánnos)
  • čoaskut (diktit biepmu orrut vai galbmo dássái ahte mii dárjat dan borrat)

Duođalašmeattáhusat

Man galle duođalašmeattáhusa gávnnat dán čállosis? (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

Evttohus:

Biret-siesá láibbit Biret-siessá áigu láibut láibbiid. Son lea hui áŋgir, ja go lea menddo hohppui, de álkit sáhttá boastut mannat.

Go mii áigut láibut láibbiid, de mii dárbbašit gievkkanmašiinna, jáffuid, jeastta ja sálttiid. Seaguhit visot. Dasto mii lasihit loika čázi, soatkat/duhppet dáiggi ja diktit dáiggi geavvat/vázzit. Go dáigi lea geavvan/vázzan, de mii duhppet ja dulbet dan láibin maid bidjat ommanii goikat.

Bihpporgáhkkobáhkár-lávlla

1. vearssas: dan sadjái go «dievva sohkar-deadjabastte» galgá čuožžut «ovtta jáffosohkar-gilo»

2. vearssas: dan sadjái go «gilosaš puse bihpporiid» galgá čuožžut «ovt’ deadjabastte bihpporiid»

Fuomáš! Dán lávlaga/rávvaga mielde eai šatta bihpporgáhkut!

Bircospeallu

Jorat birccu ja loga galle čalmmi ožžot. Vállje dasto bargobihtá:

Oahppi galgá jorahit birccu ja válljet bircočalmmiid mielde bargobihtá. Lea buorre jus oahppan­guimmežagat sáhttet bargat ovttas.

Evttohusat vástádusaide (dás sáhttibehtet digaštallat galgetgo oahppit čállit substantiivvaid/vearbbaid nu movt girjjis čužžot, vai galget go bidjat daid vuođđohápmái):

  1. Gávppašit biebmogálvorámbuvrras: goallossánit:

    biebmogálvorámbuvra/-gávpi, varasdiska, šaddodiska, biebmogálvvut, meađđendorski, dálveguovdil

  2. Buhtistit: vearbbat:

    bassat, sihkkut, oaidnit, leat, doaibmat, duohtadit, váldit, áigu, gieđahallat, čatnat, gahča, čájeha, ávžžuhit, doalahit, málestit, dagahit, dollestat, váldit, gieđahallat, čatnat, giddet, čájeha, ávžžihit, čuovvubehtet, buhtistit, geavahit, doidit

    Substantiivvat:

    duolvvaid, bakteriijaid, organismmat, čalmmiiguin, olbmuide, elliide, šattuide, gieđain/suorpmain, diŋggaid, suorbmasiid, gieđaid, biepmu, liinni, oaivái, gummebáttiin, vuovttaid, borramušaid, málesruitui, neahttasiiddus, video, gievkkana

  3. Láibut: láibunsánit:

    seaguhit, lasihit, soatkat, geavvat, duhppet, ráhkadit, láibut, gelvet, botkkuhit/­gilvit, jorahallat, jorbet, fierrut, goikadit, bidjat ommanii/báistebánnui, čoaskut

  4. Vuođđoteknihkat málesteamis:

    buhtistit, smávvet, čuohppat, cáhpat, garahit/garret, mollet, fierrut, vuoššat, báistit, bassit, láibut

  5. Gievkkanreaiddut mihtideamis ja vihkkemis:

    viehkat, lihtarmihttu, čorbma

Ruossalassánit

 

Fuomáš! Vástádusat galget kongrueret gažaldagaiguin.
Omd. Dán oasi mii borrat guolis. = cuohpa.

Vástádus sátni vulos: málesteapmi

Mu galmmihanskábe

Iskka galmmihanskábe ruovttus ja sárggo dása mat doppe ledje. Ráhkat biepmu dain maid doppe gávnnat. Govve dahje sárggo biepmu maid ráhkadit, ja čále ja muital movt don dan ráhkadit. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi ja Guoddevaš ovdáneapmi).

Jurdda lea ahte oahppit galget sárgut maid sii gávdnet galmmihanskábes ruovttus dan beaivve go dát lea «leaksun», ja čállit ja govvet/sárgut maid málesta dainna biepmuin maid doppe gávdná. Sátnádit biepmuid, gievkkanreaidduid ja iežas barggu/málestanteknihkaid.

Gažaldagat oahppogirječállosii

  1. Maid ferte dahkat go lea čuggen ja goddán ealli?
    Golggahit ja goaivut vara.
  2. Goas galgá njuovvat ja njaldit ealli?
    Njuovvat berre čakčat ja dálvet go eai leat báhkat ja divrrit. Ealli ferte njaldit oalle fargga maŋŋel go lea dan heakkahuhttán.
  3. Movt mii bivdit rievssahiid?
    Gielain ja bissuin.
  4. Movt šaddá rievssat dahje eará loddi borramuššan?
    Mii gaskit/gavvit, njuovvat/jorgut, vuoššat dahje báistit.
  5. Movt šaddá guolli borramuššan?
    Mii čollet, rágget ja vurket cuohpa oktan čuomain, vuoššat dahje báistit.
  6. Movt gordni šaddá jáffun?
    Gordni sáddejuvvo milluide mat millejit gortni jáffun.
  7. Man láhkái mii oažžut máistagiid?
    Mii goikadit šattuid ja mollet daid, dahje geavahit šattuid varasin.
  8. Maid ferte dahkat ovdalgo málestišgoahtá?
    Bassat gieđaid, čatnat firkala, liinni oaivái dahje gummebátti vuovttaide, bassat bevddiid ja doidit biepmu maid galgá ja sáhttá doidit.
  9. Mii lea erohus báistimis ja bassimis?
    Mii báistit biepmu stobus vuoššanpláhta alde, báistebánnos dahje ruovdegáris. Mii bassit biepmu olgun dola bajil, bassinmuoras dahje grillaritta alde.
  10. Láibumis leat sierra vuogit. Bardde doahpagiid rievttes láhkái maŋŋálaga:
    lasihit, seaguhit, fierrut, soatkat, geavvat, duhppet, gelvet, jorbet, goikadit, čoaskut/čoaskudit
jorri

«Gažaldagat oahppogirječállosii» s. 44-45 bargogirjjis sáhttá maid čađahit sáttaviehkangilvun (stafett). Sáttaviehkangilvvu čađaha ná olgun dahje lášmmohallanlanjas. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi):

Mearridehket viehkangaskka. Oahppit čužžot ráidun, guokte dahje golbma ráiddu. Oahpaheaddji mearrida geat galget guđege ráidui. Gažaldagat, vástidanbábir ja bliánta leat nuppi geahčen viehkangaskka. Vuosttaš oahppi juohke ráiddus viehkala, lohká vuosttaš gažaldaga ja čállá dasa vástádusa. Dasto galgá viehkalit ruovttoluotta ja guoskat nuppi oahppi oalgái dahje bliánta sáhttá leat sáttareaidun (stafettpinnen) maid geige boahtte/nuppi viehkkái. Ieš sirdá maŋimužžan ráidui. Ná joatká gilvu dassážii go buot gažaldagaide leat vástádusat. Rievttes vástádusat ja áigi rehkenastojit. Joavkkut ožžot čuoggá juohke rievttes vástádusas. Joavku mas lea oaneheamos áigi ja eanemus rievttes vástádusat, vuoitá. Joavku mii ii leat vástidan gažaldagaid, ii leat fárus šat/lihcohallá (jus vel ledje ge falimusat).

Dii sáhttibehtet, jus juovllat leat fargga, ráhkadit bihpporgáhkkolávuid, -viesuid, -biillaid, -skohteriid, -olbmuid, -elliid, dovddus huksehusaid nugo girkuid dahje din čoahkkebáikki huksehusaid, na olles giláža. Dás lea sihke matematihkka (mihtideapmi, mihtut ja gorri/forhold) ja servvoštallan. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi). Bihpporgáhkkodáigi (link til oppskriften på nettsiden)

Biebmu (davvisámegillii)/Beapmoe (åarjelsaemien). Slow Food Sápmi/Røyrvik kommune. Interreg prosjekt. Sátnelisttut juohke oassái. Baakoe-læstoe. ISBN 978-91-981636-0-5

Smak på Sápmi, Samisk mat – tradition, innovation och framtid. Slow Food Sápmi 2016, prosjekt Luonddu biebmu. Språklexikon svenska, nordsamiska, lulesamiska, sydsamiska. Utmerkelser Bäst i sin kategori Måltidsakademiens litteraturutmärkelse og Best in the World Gourmand World Cookbook Awards. Victoria Harnesk, Bianca Brandon-Cox ja Anna-Marja Kaddik čállán, 123 siiddu ja 40 málestanrávvaga. ISBN 978-91-981636-0-5, www.slowfoodsapmi.com

Máret-Ánne Magga/Ristenrávdná Magga: Borramušat bohccos (sátnelistu). Sámediggi, Skuvlen- ja oahppamateriáladoaimmahat, SAJOS. FIN-998870 Anár 2013, infor@samediggi.fi, www.samediggi.fi, ISBN 978-952-441-114-1

Jusse Juhan Niillasa Gáre Márjá/Karen Marie Eira Buljo: Boazojahki. (Mávssolaš dološ ­vierut, neavvagat ja dieđut, olles jagi kaleanddar hámis teaksta ja ollu govat govvateavsttaiguin), Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáš, Birgen – Árbevirolaš máhttu ja oahpaheapmi, Boazoealáhusa nissonfierpmádat.

Haldis Balto: Dovdda maid borat (sátnelistu). Davvi Girji OS. 2014

Máret Sárá: Luođu láhjit, Borramuš- ja dálkkasšattut (sátnelistu). Davvi Girji OS. 2012

Greta Huuva: Luondu lea mu gievkkan/Naturen är mitt kök/Nature is my kitchen, Den hälsosamma samiska matkulturen/Healthy Sámi food culture. Book and DVD, VARDA (HB) 2014, ISBN 978-01-97957-4-1

Marit Mikkelsdatter Eira Murud: Jahki Sámis, Luondduolbmo birgen (sátnelistu). ČálliidLágádus 2012, ISBN 978-82-8263-047-4

Tradisjonsmat fra Nord-Troms. Mattradisjoner i Nord-Troms AS, Sørkjosen. 2018, ISBN 978-82-303-3884-1

  • APP: Learn Saami (northern) lea fáddá: food mas oahppit sáhttet hárjehallat gievkkanreaido­namahusaid, dábálaš biepmuid ja gohkken-namahusaid.
  • Heikkiarmas Lukkari: Guobbarat Sámmálat Jeahkálat. ČálliidLágádus. 2011. Váldet girjjáža mielde olggos geahčadit ja nammadit guobbariid. Fuom: Allet fal bora ja máistte guobbariid!! (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).
  • Lávllestehket Áddjá gohkke máli áhkkui (lávlla gávdno Spotifyas ja maiddái Youtubas animerejuvvon smávit mánáide). Lávlla lea veaháš jođán ja hástaleaddji, ja dan dáfus soaitá somá geahččalit čuovvut (sámi tonguetwister). Maiddái leat ollu vearbasuorggideamit. (Álbmotdearvvašvuohta ja eallinhálddašeapmi).

 

ÁDDJÁ GOHKKE MÁLI ÁHKKUI

Anders Porsanger

1. Na in mun galgga čohkodallat inge láikošit, de ferten gergestit dan borramuša fargga. Na maid son galgá áddjá áhkkurihpui vuoššastit? Na mii son galgá mállái dalle šaddá njálgga?

Geard: Čieža čorpma sálttiid ja golbma gilo lávkkiid ja bálkestan vel jáffočalmmi duollet dálle ain, ja olu njálgga márffiid ja burgalan vel gáfiid ja velá ollu buorre miela dasa firrestan. Goaikkanasa denná, ii ollu muhto binná. Hei parafiinna leikejin feailla dohko, hei! Bijan skearru jorrat, ja čurven áhku borrat. Na ieš in áiggo máli, mun gal gáfiin birgestan.

2. Hei vuovdás áhkku buot dan mállás okto borralii, na ii son šaddan smáhkestallat son lei nelgon. De fertii doapmalit ja joavddai dušše feaskárii. Hádja hivssegis áhkku čuorvvui: Maid leat vuoššan?

Geard: Čieza čorpma sálttiid ja golbma gilo lávkkiid…

3. De jearral donge áhkustat dan máli vuoššalit čolgadastte eret snuvssa, alefal mállái. Hei gummá jus du áhkku šaddá hivssegii doapmalit. Na ii fal dalle jus vel bijat goastebáldáid.

Geard: Čieža čorpma sálttiid ja golbma gilo lávkkiid…

Liŋka: Áddjá gohkke máli áhkkui (YouTube)