327
Viehka árrat, várra juo báresgaskaáiggis, geavahišgohte silb
ba ja dani čiŋahit gárvvuid, giehtalávkkaid ja boahkániid.
Silbba ja dani fidnejedje gávpealbmáin, geat bukte earret
eará soljjuid dahje riskkuid maid fidnejedje silbarávddiin
Norgga ja Ruoŧa gávpogiin.
Bajábealde namahuvvon čálalaš gáldu čilge maid ahte
sámenissonis lea láđđegákti, masa lea gorrojuvvon ohca
ravda earálágan láđđis. Son ii geavat liinni, ja oaivegárvu
lea unna rukses njealječiegat dahje jorba láđđejolli. Nis
sonolbmos leat maiddái buvssat láđđis dahje gottenáhkis
nugo almmáiolbmos dahje dievddus ge.
Láđđiid fidnejedje oastit ruoŧŧelaš ja norgalaš gávpealbmáin.
Danne árvaluvvo ahte
láđđi-
sátni lea ođđaáigge loatnasátni
ja várra boahtán skandinávalaš gielas («klede»). Sátni
gákkis
lea davvisámegillii boahtán suomagielas («kangas»). Sátni
gákti
orru fas boahtán ruoššagielas («kaften», ja várra
suomagiela bokte, «kauhta»). Ruoššagielas lea maiddái
boahtán
šávká
(«sjapka»), mii geavahuvvo earret eará Guov
dageainnus.
Muhto ollu duddjon- ja duodjesánit leat hui boarrásat, ii ge
sáhte daid gohčodit loatnasátnin.
jolli:
samelue for kvinner
šávká:
mannslue
Mearragátti sápmelaččat
geasse- ja dálvegárvvuin.
Ovddabeale albmás
dahje dievddus leat
badjelis barfi, rivut, gistát,
gálssohat, nuvttohat/
gállohat gissojuvvon
vuoddagiiguin dahje
sahpohat. Gurutbeale
albmáin/dievdduin leat
geassegárvvut. Lilienskiold
1690-logus.
