330
Šattut dálkkasin
Luođu dahje luonddu šattut leat geavahuvvon dálkkasin
guvhlláruššamis. Dás heive sihteret farmakologiija professor
Thrina Loennechen:
Álbmotmedisiinnas leat su iežas árbevierut ja ipmárdusat
dearvvašvuođa ja dálkkodemiid birra (omd. dávdda birra
man mahkáš noidošeapmi lea dagahan). Njuolggadusat
šattuid ja šaddocohkodagaid seaguhusaid birra leat áimma
huššojuvvon, áinnas njálmmálaččat, buolvvas bulvii. Kloas
tariin šaddadedje ja geavahedje ee. urtasiid, ja oažžut giitit
muŋkkaid go dát máhttu ja dáidu lea seilon.
Sullasaš árbevieru sáhttá duođaštit sámiid gaskkas. Dieđut
mo sápmelaččat leat geavahan šattuid ja eará ávdnasiid
dálkkodeapmái, gávdnojit dološ báhppamuitalusain, mátke
muitalusain, ja maiddái šaddočoakkáldagain.
Čálalaš gálduid dieđuid vuođul sáhttá nu dulkot ahte muh
tun sámi dálkkodanvuogit leat čuožžilan ja ovddiduvvon
sámi birrasiin. Eará vuogit leat gis boahtán eará kultuvrrain
ja maid sámit leat heivehan iežaset dárbbuide.
Duovlun – vara orustahttin – guhppen – varraluoitin
Dolin lei dakkár dálkkodanvuohki go
duovlun.
Jos juolgi
dahje giehta vealččehii, dahje olmmoš oaččui eará bistevaš,
rumašlaš bákčasiid, de lei buorre geavahit
boaldinvieru
, nu
gohčoduvvon
duovlun.
Lei vierrun
duovlut
bávččassaji. Bidje
duovlli liikki ala ja cahkkehedje. Jáhkku lei ahte dikšunvuohki
jávkadahtii bákčasa.
Dát árbevierru ain lea geavahusas muhtun guovlluin, muhto
hui hárve.
Sámis ja eará kultuvrrain
orustahttit vara golgama
lea leamaš
dehálaš dáidu ja máhttu. Vara golgama orustahttin sáhtii
dáhpáhuvvat máŋgga láhkai, omd. lohkama bokte. Lohkan
ii galgan dáhpáhuvvat jitnosit. Dát dáidu lea nu boaris ahte
namahuvvo nu gohčoduvvon čáhppesgirjjiin.
guvhlláruššat:
dás: helbrede
Sárgosis oaidnit muhtuma
gii lea čohkumin dihkiid
mánás, muhtuma gii lea
lávgumin ja muhtuma gii
lea duovlumin. Knud Leem,
1767.
cohkodat:
ekstrakt, avkok
