326
Olggumus bivvu lei
beaska
dahje
muoddá
mii dieđus lei
gorrojuvvon gotte- dahje bohcconáhkis guolggat olggos.
Beskii geavahuvvojedje vihtta-guhtta bohcconáhki dahje
miessadaga.
Beaskka siskkabealde lávii leat
dorka
. Dat lei gorron sávzza-
dahje bohcconáhkis guolggat sisa, ja dieđus lei baskkit go
beaska.
Buvssain lei erenoamáš hápmi dahje
lávva
, ja buksanjálmmis
lei
fiehtarbáddi
mii doalai daid badjelis.
Giehtagárvun ledje
gistát.
Ođđaáiggis geavahišgohte maid
dái fáhcaid.
Fáhcca
lea vissásit skandinávalaš loatna («van-
te»).
Juolgebivvun ledje
gálssohat
,
nuvttohat
ja
gállohat
, mat
ledje gorrojuvvon gápmasiin. Gálssohiidda ledje dávjá
gorrojuvvon gitta oanehis buvssat dahje stigát ja goh
čoduvvojedje
stihkagálssohin
. Nissonolbmuid gálssohat
ledje stigáid haga ja gohčoduvvojedje
biddogálssoin
.
Doahpagat, dego
beaska
(«piask»),
muoddá
(«modde») ja
gistta
(«gesta») namahuvvojit vuosttaš geardde muhtun
čálalaš gáldus 1500-logu loahpageahčen.
Gákti hápmašuvvá
Lea váttis dadjat goas sámi gárvvut rievdagohte ja sajái
duvvagohte dien hápmásažžan maid mii dovdat ođđa
áiggis. Datte sáhttit dadjat ahte náhkkegárvvuid – beaskka
ja dorkka – hápmi dahje vuođđolávva lea viehka boaris.
Bivttasdutkit árvalit ahte almmáiolbmo dahje dievddu gák
ti lei juo sajáiduvvan birrasii 1700 dien lávvan dahje minst
tarin go otne dovdat. Muhto davvisámi nissonolbmo gávtti
alla čehporas dahje kráva gal jávkkai 1700-logu mielde. Nis
sonolbmo gákti orru leamen eambbo skandinávalaš gávtti
dahje čuvlla hápmásaš go almmáiolbmo dahje dievddu gák
ti. Muhto náhkkegárvvuid lávva gale lea maiddái báidnán
sihke almmáiolbmo/dievddu ja nissonolbmo gáktehámi.
Muhtun oasit leat dieđus rievdan 1800-logu rájes, omd.
čeabehastin. Maiddái gahpira hápmi lea ollu rievdan.
bivvu:
vinterklesplagg, varmt klesplagg
fiehtarbáddi:
buksebånd
gámas, gápmasat:
leggskinn
stigát
(pl): korte bukser av garvet
reinskinn
lávva:
snitt, mønster
čeabehastit:
sy krave
