22
Mii diehtit ahte leat leamaš geavahusas sul-
lii 3 000 goavddis-variántta. Gaskamearálaččat
leat sárgojun 40 govvosa juohke goavdái, mat
leat doaibman čállingiellan, ja nu doaibman
noaiddi ofelažžan noaiddástaladettiin. Danin
miššonbáhpat gohčodedje goavdáid
sámiid
bippalin
.
Goavdá bajoža ala ledje sárgojuvvon ee. eal-
liid ja ipmiliid govvosat. Noaiddástaladettiin
noaidi dearppai goavdá
bállimiin
dahje
čoarve
veahčiriin
. Goavdá bajoža alde jođašii golmma
čiegat čoarvebierggas, man máttaguovllus goh
čodedje
árpan
. Davvisámiid namahusat ledje
vuorbi
ja
bajá
.
Go veaiki šattai gávpegálvun
ja lei fidnemis, de das ráhkadišgohte maiddái
veaikevuorbbi, mii namahuvvui
veaikin
.
Dearp
padettiin bajoža
vuorbi
njuikkui dego cuoppu
govvosiid mielde. Dan johtima vuođul ja gosa
de loahpas bisánii, noaidi de einnostii ipmiliid
dáhtu.
Gomiššonbáhpat jođašišgohte Sámis, de fuomá
šedje man deaŧalaš goavddis lei sámi oskkus.
Dat han lei
sámiid bippal
.
Vai sápmelaččat heait
tášedje bálvaleames sin ipmiliid ja siiddiid, de
báhpat válde dadjat veagal goavdáid sis, bol
de daid dahje sáddejedje daid Stockholmii ja
Københápmanii, gos dat bullii stuorra buolli-
mis muhtun jagi maŋŋá. Otne leat áimmuin
badjelaš 70 goavdá Davviriikkaid museain ja
eará riikkain. Vissásit čihkkojuvvojedje muhtun
goavdát báktelomiide ja juovaide, go noaiddit
áddedjedje ahte miššonbáhpat háliidedje daid.