17 / 50
17
Buorit noaiddit, geat dikšo siidda olbmuid, goh
čoduvvojedje
ipmillaš noaidin
«Ibmelatzh Noaa
de» ja bahás noaiddit geat vaháguhtte olbmuid
ja ealliid, gohčoduvvojedje fas
boranoaidin.
Go almmáinoaidi ráhkkanišgođii noaiddástallat,
de sus ledje guokte nissonolbmo, dahje nuor-
ra nissonolmmoš ja almmái, veahkkin. Guktot
nissonat leigga čiŋadan, liidnegahpir oaivvis ja
čikŋabivttas boahkána haga. Soai gohčoduvvui
ga
šárahin
(vuođđohápmi:
šárat
,
vrd. vearbba
šárrat
). Almmáiveahkki gohčoduvvui fas
mear-
rooaivin
.
Noaiddis ledje lassin oaidnemeahttun
veahkit:
Árja
-
fápmu ja guokte nissonolbmo, nu
gohčoduvvon
ruđot
, maid dušše noaidi oinnii.
Dan lassin bajábeal namahuvvon
noaidegázzi
,
mat máddelis gohčoduvvojedje
sáivogázzin
.
Noaidegázzi
ledje mahkáš jápmán fuolkkit dah
je noaiddit, geat ásse
Sáivvus/Basseváris
(gč.
maŋŋelis), geat sáhtte veahkehit siidda olbmuid
go dat gillájedje. Go noaidi galggai oažžut ok
tavuođa singuin
Sáivvus
,
de ledje sus veahk-
kin:
noaideloddi, noaideguolli
ja
noaidesarvvis
,
máddelis gohčoduvvon
sáivoloddi, sáivoguol
li
ja
sáivosarvvis
.
Dan lassin lei
gearpmaš
«guarms», man noaidi geavahii ee. vahágaht-
tit earáid. Buot dát oaidnemeahttun vuoiŋŋat
gohčoduvvojedje maiddái
noaiddesvuoigŋan
«Noides-Woeigni». Isaac Olsen namaha maiddái
snoallagácci
«snola-gadse», mii lei deaŧalaš so-
ga joatkimii.