69 / 78
69
Čoakkalmasviesut
Leastadianisma lea
risttalaš
moriiduslihkadus mii vuolgá
pietismma
risttalašvuođaoainnus. Pietisma lei risttalaš lihkadus mii álggii Duisk-
kas 1600-logus. Dat lei reakšuvdnan dasa go muhtun oskkolaččat
oaivvildedje ahte dalá girku orui deattuheame oahppaáššiid eambbo
go dan mot oskkolaččat galget praktihkalaččat eallit iežaset risttalaš
eallima. Pietisttat oaivvildedje maiddái ahte báhpain lei beare olu fáp-
mu. Danne háliidedje ođasmahttit risttalašvuođa dan bokte ahte
bidjat olbmuid oskkueallima guovddážii. Sii háliidedje maiddái eamb-
bo deattuhit daid vásáhusaid maid oskkolaččat ožžo dan bokte go
ledje risttalaččat. Dán áigo dahkat dan bokte ahte čohkket oskko-
laččat jovkkožiidda gos sáhttet ságastallat guhtet guimmiineaset
iežaset vásáhusaid birra. Ii lean deaŧaleamos leat oahppan olmmoš
gii sáhttá stuora ja váttis sániiguin čilget dovdduidis. Lei buoret leat
dábálaš ja vánhurskkis oskkolaš guhte váimmustis čuovui evangelia
nu ahte sáhtii movttiidahttit earáid dan bokte ahte juogada vuoiŋŋalaš
vásáhusaidis ja hupmá oskkus birra dábálaš vugiin.
Ruoŧas šattai pietisma hui nanus olu báikkiin 1700-logus juo.
Girku ii lean álo nu movttet danne go pietisttat háliidedje doallat loh-
kamiid almmá báhpa haga. Dákkár lohkamat gildojuvvojedje lága
bokte, ja dáhpáhuvai maiddái ahte olbmot šadde čohkkát danne go
ledje doallan risttalaš čoakkalmasaid báhpa bearráigeahču haga.
Davvi-Ruoŧas lei veaháš earálágán dilli. Danne go dávjá lei guhkki
lagamus girkui, de ledje Sámeguovllus ožžon lobi doallat lohkamiid
sotnabeivviid báhpa haga. Dát gohčoduvui
gilirohkosin
. Dákkár čoak-
kálmasain sáhtte sihke sápmlaččat, kvenat ja Sámi ruoŧŧelaš ođđa-
ássit ieža doallat lohkama, rohkadallat ja lohkat poastaliid (sárdne-
čoakkáldagaid) ja lávlut sálmmaid. Go leastadialaš moriiduslihkadus
buollái 1840-logu gaskkamuttos, de dolle lohkamiid gilirohkos-árbe-
vieru mielde. Čoakkalmasain lávejedje doallat eahkedis juogo dain
mišuvdnaskuvllain maid Læstadius ásahii Sámis, dahje risttalaččaid
ruovttuin gos báikkálaš sárdnideaddji čohkkái beavddi duohken sto-
bus ja guldaleaddjit fas čoahkkanedje su birra. Lohkanvuohki lei
eaŋkil, ledje rohkosat, sálbmalávlun, sártni lohkan (dávjá maid Læs-
tadius lei čállán) ja dasto muhtun Biibbalteavstta čilgehus. Muhtomin
šattai "lihkahus" mii mearkkašii ahte sallo guhtet guimmiideaset ja
ánuhedje ándagassii suttuideaset ovddas, ja dasto ožžo celkot ánda-
gassii addojumi muhtun oskkolaš olbmos. Go sárdnideaddji sárdnidii
Ipmila lága, de "lihkahii" Ipmila sátni olbmuid oaidnit iežaset suttuid,
ja dasto manne sárdnideaddji dahje eará olbmo lusa oažžut jeđđe-
husa. Dalle illosedje dávjá go ožžo suttuid ándagassii addojumi ja
dan bokte ođđa ja buoret eallinvuođu.