74 / 78
74
Sálbmalávlun
Lars Levi Læstadius ii čállán ieš sálmmaid, muhto son liikui lávlut
sálmmaid ja nu dahke maiddái su maŋisčuovvut. Sálbmalávlun lea
deaŧalaš oassi searvegotteeallimis ja gávdnojit maiddái olu sálmmat
(dahje vuoiŋŋalaš lávlagat) maid leastadialaččat leat čállán.
Muitaluvvo ahte dalle go vuosttaš sárdnideaddjit sáddejuvvojed-
je Ivgui, de vázze sii dálus dállui Ivgubađas ja lávlo suoma sálmmaid.
Muitaluvvo maiddái ahte juste dan báikkis gos lávlumiin duođaštedje
oskkuset, dasa huksejuvvui Ivgubađa rohkosviessu. Álggu rájes lei
lávlun guovddáš oassi leastadialaš risttalašvuođas. Sihke suoma,
sámi ja norgga sálbmagirjijt leat geavahuvvon searvegottiin. Dán
áigge geavahit Ivgu- ja Álttá-suorggit Landstad boares sálbmagirjji
(1870), ja Vuosttašriegádeaddjit fas geavahit Landstad rievdaduvvon
sálbmagirjji (1926). Earret dáid almmolaš sálbmagirjjiid, leat searve-
gottit maiddái almmuhan sierra lávllagirjjiid. Vuosttaš ilmmai 1919:s
Hámmarfeasttas ja gohčoduvvo "Vuoiŋŋalaš Lávlagat". Dát leat
maŋŋel ilbman reviderejuvvon girjin ja lea ođđasit deaddiluvvon okte
maŋŋel álgoalmmuheami.
1944:s almmuhii Ivgu-suorgi sierra lávllagirjji "Vekter-rop!". Dát
viiddiduvvui ja reviderejuvvui 1970-logu loahpas, ja Ivgu-suorggi ear-
ráneami maŋŋel 1990-logus gávdnojit das guokte veršuvnna (Vekter-
ropet" ja "Det Gamle Vekter-rop"). Sihke Álttá-suorggi ja Ivgu-suorggi
lávllagirjjiin leat vuoiŋŋalaš lávlagat maid leastadialaččat leat čállán.
Muhtun lávlagat leat jorgaluvvon suomagiela lávllagirjjis «Siionin lau-
lut ja virret» (Sion lávlagat ja sálmmat), man boaresleastadialaš
báhppa Oskar Jussila almmustahtii 1916.
Vuosttašriegádeddjiid-suorggis geavahit girjji mii almmuhuvvui
Lofuohtas 1970-logus, ja dan namma lea "Salmer og sanger for barn
og ungdom" (Sálmmat ja lávlagat mánáide ja nuoraide). Julevsápme-
laččat Divttasvuonas leat geavahan ruoŧa sálbmagirjji bihtánsámegillii
mii almmustuvai 1800-logu gaskkamuttos. Girji lea dál gielalaččat
ođasmahtton ja geavahuvvo dávjá eahpeformálalaš čoakkalmasain.