71 / 78
71
Leastadialaš čoakkalmasviesu čoakkalmaslatnja ii leat dábá-
laččat čiŋahuvvon. Spiehkastat lea fas Ivgus (ja nuorta-leastadialaš
searvegottiin Duortnosleagis ja Suomas), gos muhtun čoakkalmas-
viesuin lea veaháš girkolaš hápmi go lea áltár, áltártávval ja sárdne-
stuollu. Muđui lea dábáleamos ahte čoakkalmaslanjas leat dušše
beaŋkkat guldaleddjiid váste ja "sárdnebeavdi" ovdageahčen gos
sárdnideaddji(t) čohkká(jit) go sárdnida (-dit). Dát lea čuvvon Sámi
mišuvdnaskuvllaid rájes, gos oahpaheaddji ja sárdnideaddji lei okta
ja seamma olmmoš. Son čohkkái álo beavddi duohken go humai gul-
daleddjiide. Go ii leat čiŋahuvvon eai ge leat risttalaš govvádusat, lea
mearkan ahte ii mihkkege galgga boahtit sárdniduvvon Ipmilsáni ja
guldaleddjiid gaskii. Lea
ealli sátni
mii lea guovddážis. Sáni galgá
gullat
ja vurket váibmosis. Govat gullet oskui ja riegádit dan bokte
ahte guhtege
gullá
sártni ja ráhkada iežas "govaid" jurdagiin.
Etihkka
Biibbalis čuožžu ahte son guhte moriida ja oskugoahtá, galgá "oažžut
eará miela". Dat mearkkaša ahte galgá jurddašit earáládje iežas eal-
lingearddi birra go dalle dagai ovdal go moriidii. Dađi mielde go oahp-
pá eambbo risttalašvuođa birra, de rievdá jurddašanvuohki ja eallin-
vuohki. Leastadialaččat deattuhit garrasit ahte oskkolaččas ii galgga
vuhttot "dološ olmmoš", dat mearkkaša nu mot elii
ovdal
go bođii os-
kui. Galgá baicca diktit Bassi vuoiŋŋa láidestit ja eallit nu ahte heajos
bealit eai vuoitte. Dát guoská maiddái jurdagiidda. Berre geahččalit
"váldit buot jurdagiid fáŋgan Kristtus gulolašvuođa vuollái" (2. Kor
10:5). Dat mearkkaša ahte ferte oahppat beaivválaš eallimis stivret
jurdagiiddis ja daguidis Biibbala oahpa mielde. Sártniin gullá dávjá
várrehusaid dan vuostá ahte lohkat beare olu "suruhis" čállosiid nu
go omd. vahkkobláđiid dahje románaid, dahje váldit vuostá beare olu
dieđuid mássamedias nu go radios, TV:s ja interneahtas. Dat ii
mearkkaš ahte ii leat lohpi geavahit dákkár rusttegiid. Galgá dušše
leat dihtomielalaš das
mot
geavaha daid nu ahte eai šatta vahágin.
Várrehusaid addet danne go dát áššit sáhttet rihpat fuomášumi osk-
kus ja "nuoskkidit" ja goikadit oskku.
Muhtun nuorra olbmuid mielas leat leastadialaš oskkus beare
olu áššit maidda ii leat lohpi seahkanit. Ii galgga omd. searvat nu
gohčoduvvon "suruhis" suohtastallamiidda nu go dánsii, teáhterii ja
kinoi. Gávpoteallin resturáŋŋain ja pubain lea dávjá gildojuvvon, ja
ágga lea ahte "Ipmila vuoigŋa ii loavtte dákkár báikkiin". Oallugat leat
maiddái eahpádusas ođđamállet musihka dáfus danne go musihka
sisdoallu ii álo čuovo risttalašvuođa. Danne ávžžuhit dávjá muddet
musihka ja čuojanasaid geavaheami, ja ahte galgá eanemus lági