Leastadianisma

váldojođiheaddji lei

John Klemetsen

(j. 1914), ja su maŋŋel šattaiga

Nils Persen Biti

(1869-1946) ja

Josef Isaksen

(1863-1938) Kárášjoga

leastadialaččaid guovddáš jođiheaddjit.

Oarje-Finnmárku

Olu Oarje-Finnmárkku boazosápmelaččain ledje dálveguohtumat Gá-

rasavvona, Enodaga ja Muoná vuovdeguovlluin. Dát bohte 1846:s

juo mielde leastadialaš morráneapmái ja muhtumat mátkkoštedje Gá-

rasavvonii gullat Læstadiusa sártniid ja ságastallat suinna. Læstadius

oinnii ahte dát olbmot dárbbašedje ofelačča iežaset risttalaš eallimis,

ja 1847:s sáddii son guhtta oskkolačča, golbma sápmelačča ja gol-

bma kvena, Guovdageidnui. Sin mielde vulggii maiddái Læstadiusa

iežas nieida, Eleonora (Nora), guhte galggai muhtun kvenain fárrola-

ga galledit Álttá ja Gávvuona gos barge badjel 1000 olbmo ruvke-

doaimmas. Læstadius lei ieš oahpásnuvvan dáid báikkiid dillái dalle

go lei mielde Recherche-ekspedišuvnnas 1838:s. Sárdnideddjiid

doaibma Gávvuonas bohciidahtii moriidusa. Moriidusas ledje maiddái

čielga bohtosat: 1847:s ledje doppe juhkan 60 fárpala buolliviinni,

muhto maŋit jagi juhke dušše guhtta fárpala.

Sárdnideaddjit geat bohte Guovdageidnui, orro doppe moadde

vahku. Nuppi jagi bohte fas ruovttoluotta, ja dalle viidánišgođii morii-

dus. Muhto okta váttisvuohta maid mátkkálaččat vásihedje, lei ahte

muhtumat moriidan nuorain, earret eará

Aslak Hætta

, čuoččuhedje

dakkár oaiviliid maid sárdnideaddjit eai sáhttán dohkkehit. Badjánii

garra riidu mas goappašat bealit dubmejedje nuppi beali, ja sáttaol-

bmát vulge fas ruovttoluotta Gárasavvonii. Læstadius ii sádden

eambbo sáttaolbmáid Guovdageidnui, várra danne go ieš lei fárreme

Pajalai juste dan áigge.

Nils Persen Biti (1869-1946)

Riegá-

dan ja bajásšaddan Kárášjogas. Son

šattai oskkolažžan 30-jahkásažžan ja

doaimmai sárdnideaddjin sullii 40

jagi. Son mátkkoštii dávjá Ole P. Por-

sangeriin ee. Guovdageidnui, Anárii,

Bassevuovdái, Áŋŋelii, Levdnjii, Oh-

cejohkii ja Buolbmágii. Biti lei jier-

bmás ja jaskeslunddot olmmoš gii lei

erenoamáš fuolalaš mánáid ektui.

Son lei beakkán dainna go lei rabas

ovttasbargat Sámemišuvnna sárdni-

deddjiiguin, muhto son sáhtii maid

moaitit sin sártniid. Sus lei stuora

beroštupmi mišuvdnii eará riikkain ja

dajai muhtomin: "Ipmila sáni ferte

sárdnidit viidábut ja dobbelebbui go

Skittenelv Romssas!" Biti birra mui-

taluvvo ahte son lávii álkit addit án-

dagassii, ii ge liikon dubmejeaddji

guottuide. Sus lei sierranas vuohki

oažžut oktavuođa olbmuiguin, ja

oaivvildii ahte maiddái vuorasolbmot

galge beassat čiŋadit ja veaháš herv-

vohallat. Muhtumat vigge buođđut

su ja dadje: "Leat go don seamma

Biehta-Niillas go ovdal?" "Dieđusge",

vástidii son, "muhto mu albmi lea

stuorát ja viidát go dalle go ledjen

nuorra. Mun dieđán ahte Ipmil beas-

tá sihke dáččaid, sápmelaččaid ja mu

rávkki, buohkaid gaet oskot Hearrá

Jesusii." Muhtun eará háve jerre sus:

"Lea go suddu juoigat?". Biti vástidii:

"Go juiget gárrenoaivvis ja vašiin, de

gal lea sihkkarit suddu, muhto sáhttá

maiddái ráhkisvuođain juoigat soap-

mása. Dalle in jáhke suddun."

1950:s ceggejuvvui muitobázzi Biti

nammii su hávddi nala Kárášjohkii.

Gávvuotna. A. Mayer litografiija

1838-1839.