36 / 78
36
1848 juovllaid bođii baicca eará guossi Guovdageidnui. Lei suo-
ma báhppa Kolstrøm. Son lei manus Gávvutnii sárdnidit veaikeruvke
kvenabargiide. Dohko manadettiin doalai son 1. juovlabeaivvi 1848
ipmilbálvalusa Guovdageainnu girkus mii bohciidahtii garra moriidusa
searvegottiis. Moriidus joatkašuvai 1849 dálvvi miehtá. Muhtumat
dain geat ledje garrasepmosit moriidan, šadde moriidusa áŋgiris
bealušteaddjin, muhto sii barge eará guvlui go dan maid leastadialaš
risttalašvuohta rievtti mielde sisttisdoalai.
Oallugat moriidan risttalaččain orro mearragáttis gesiid ealui-
deasetguin, ja doppe maid fargga leavai moriidus. Skiervvás dáhpá-
huvai nu ahte muhtun Guovdageainnu sápmelaččat bohte ja muose-
huhtte ipmilbálvalusa. Sii biddjojuvvojedje viessogiddagassii dassážii
go ipmilbálvalus lei nohkan. Go dát gohccán olbmot máhcce fas
Guovdageidnui čakčat, de buollájedje doppe ođđa riiddut. Báhppa
Stockfleth
lei dalle manname Nuorta-Finnmárkui, muhto bisma sáddii
dieđu mas bivddii Stockflehta guorahallat ságaid dan birra mii Guov-
dageainnus lei dáhpáhuvvame. Son manai giehmánni
Carl Johan
Ruth
lusa. Gohccán olbmot ledje juo riiddus giehmánniin danne go
son vuvddii nu olu buolliviinni. Álggos oaččui Stockflehta buori
oktavuođa gohccán olbmuiguin, muhto sus lei militeara duogáš mii
dagahii ahte son vurddii jegolašvuođa, ja son sáhtii leat dan mađe
rojo ahte ii ballan olbmuid cábmimis soppiin go dat orui leame
dárbbašlaš.
Norgga eiseválddit váivahuvve Guovdageainnu dáhpáhusaid
geažil, ja mearridedje ahte gillái ferte boahtit ođđa politiijáváldi.
Jáhkoš-Lásse, Lars Jacobsen Hætta
(1834-1896), gii Guovdageainnu
stuimmiid geažil dubmejuvvui gid-
dagassii agibeaivái. Čohkkái Aker-
shus ladnis. Árpmihuvvui 1867.
Báhppa Nils Stockfleth (1787-1866)
eamidiinnis.