90 / 98
89
Go mun ráhkkanin vuolgit vulos, de jorgalii olmmái mu guvlui ja
dajai: “Geah∏a munnje. Dieπát go gii mun lean?” Su bivttasgilggat
muittuhedje borgádan goddeduljiid. Mun in jearran manne son lei gár-
vodan dákkár biktasiiguin. Dasto son dajai fas: “Ale bala mus, muhto
ipmir manne leat dákkár minstarat mu dálvebiktasiin, sihke ∏áhppes ja
vilges dielkkut.” Mun vástidin: “Gurut bealde leat dus vilges dielkkut
danne go leat gárvodan vuosttaª muohttaga vuoi∫∫ain. ¢áhppes dielkkut
olgeª bealde muittuhit daid dielkkuid mat giππat ihtet muohttaga vuolde
– danne go don leat gárvodan suddi muohttaga vuoi∫∫ain.” Mu mieπuª-
teaddji jorgalii mu guvlui ja válddii mu gieπa: “Na, vuolgu dasto ieΩame
verddiid lusa!” Mun ballen ja doivon ahte leat vártnohuvvan.
Go geah∏adin birra, de fuomáªin ráiggi eatnamis. Mu mieπuª-
teaddji jearai: “Mii bat dá lea ráiggiid? Jus lea du vuorbi ráhkadit
goavdá dán muoras, de fertet gávnnahit dan!” Mun vástidin: “Dán ráig-
gi ∏aπa han noaidi vuostáiváldá vuoi∫∫aid jienaid.” Ráigi stuorui ja
stuorui, ja moai ∏ák∫aleimme dan sisa ja boπiime johkii mas guokte
rávnnji golge goabbat guvlui. “Na, ipmir dán maid,” dajai mu mieπuª-
teaddji, “guovddáΩis golgá rávdnji davás ja nubbi lulás.” Mun vástidin:
“Rávdnji mii golgá davás, boahtá jábmiid lávgo∏ázis, ja dat mii golgá
lulás fas boahtá mánáid lávgo∏ázis.” Son vástidii: “Dat lea áibbas riek-
ta!”
Dasto vázzáime gátti guvlui dan beallái gos rávdnji golggai davás.
Mu mieπuªteaddji doalai mu gieπas. Moai oinniime ovcci lávu das ovd-
dabealde. Lagamusa birra lei ∏adnon báddi. Goappáge bealde uksaráig-
gi lei muorra, okta davábealde ja okta lulábealde. “Man dihte doaivvut
dáid muoraid ªaddat?” jearai olmmái. Mun vástidin: “Okta muorra lea
∏uvgejuvvon dego liv∏∏ii beaivv᪠báitime dan vuostá. Go váhnemat ba-
jásgesset mánáideaset ráhkisvuoπain, de ferte dát muorra leat dat
várjalanvuoig∫a mii suodjala mánáid.” Olmmái doaªkkui gieπaidis ja
spea∏∏ui ∏ippiidis. “Sevdnjes muorra lea mánu muorra, riegádeami
muorra, mii dahká nissonolbmuide vejolaΩΩan mearridit riegádanáiggi
mánu vehkiin.” Olmmái doaªkkui fas gieπaid ja spea∏∏ui ∏ippiid. Dasto
jearai: “Mii lea daid soppiid ulbmil mat hea∫gájit njuolga árrana bajil
lávus?” Fáhkkestaga mun ∏uΩΩon das, soappit gieπas, ja cábmen ieΩan
mieπuªteaddji daiguin. “Dát soappit leat rájit guovtti iπitroaπi gaskka,
dat leat máilmmi ollislaªvuoπa ∏ielgin. Davit soabbi lea guovssahasa
álgu ja lulit soabbi lea iπit∏uovgga boahtin.” Go dan dadjen, de mu
mieπuªteaddji rámidii mu. Mun ballájin. “Ja mii lea lávvu man birra lea
∏adnon báddi?” jearai mu mieπuªteaddji. Mun vástidin: “Go olbmot
dájáskit ja ªaddet noaidin, de ∏adnojuvvojit gitta dáinna báttiin.” Mun
mannen galmmas ja ∏adnojuvvojin gitta báttiin.
Samojeda noaidi.