Background Image
Table of Contents Table of Contents
Previous Page  93 / 98 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 93 / 98 Next Page
Page Background

92

Mii manaimet olggos lávus. Davábealli lei áibbas jiek∫an. “Dán

fertet ieª gávnnahit,” dajai mu mieπuªteaddji. “Ii ábut du deike boahtit,

danne go dá lea eará noaiddi bargu.” Go mannen vulos, de bohten dáid-

da báikkiide, ja orron dego ∏ázis vuodjame. Mii manaimet eará lávvui.

Goappáge bealde ledje ruovdebumbbát. Okta ovtta∏oarvvát áldu lei ∏ad-

non bumbbá olgeª beallái, ja gurut bealde ges lei sarvvis mas ledje billa-

huvvan ∏oarvvit. Okta ∏oarvi lei doddjon ja nubbi lei sodjan. Mun

geah∏∏alin árvidit mainna dát eallit ledje ∏adnon gitta, ja gávnnahin

ahte ledje ∏adnon gitta beaivesuotnjariiguin. Dat lei ártet, jurddaªin,

manne son dát suotnjarat eai doddjo? Vaikko ledje ge sodjan, de ledje

muhtun árpput “doddjon” ja hea∫gájedje vulos dego soappit. “Dovddat

go dán sarvá?” jearaiga mus. Mun vástidin ahte in dovdda. “Go galggat

ªaddat noaidin ja muhtun dearpá goavdá, de rahpasa dát bumbá. Sarv-

vis lea ipmilgovvádusa álgu. “Ja mii bat dát báddi lea?” jerren. “Dain-

na galgá merket miesi mii galgá addot mánnui.” “Manne lea nuppi

bohccos duªªe okta ∏oarvi?” “Buot boahttevaª noaiddit galget noaidut

dan bohcco birra maid áigot geavahit bivttasteapmái. Go don ªattat

noaidin, de it galgga gottiin jearahallat biktasiid it ge galgga alccet ráh-

kadit gárvvuid vuosttaª ja buoremus bohccos. Don galggat alccet ráhka-

dit biktasiid, muhto álggos fertet bivdit lobi gotti eatnis. Son dasto oah-

paha daid gottiid birra mat galget dutnje addit biktasiid. Okta dáin got-

tiin lea sarvvis. Dat lea buot sarváid ráππejeaddji vuoig∫a. Dán

vuoi∫∫as don galggat jearrat go háliidat diehtit makkár muoras galggat

ávnnastit goavdá. Jus dan it daga, de it eale guhká.” [37]

Djaruoskina muitalus joatká dainna mot son galgá ráhkadit daid bik-

tasiid maid áigu geavahit go šaddá noaidin ja makkár fámuid son gal-

gá ohcalit go galgá buorádallat iešguđetlágán buozanvuođaid. Visot

dát orro leame oalle ilgat, ja ovtta áiggi son measta vuollána šadda-

mis noaidin, muhto son beassá gullat ahte dál lea beare maŋŋit vál-

ljet. Son lea oaidnán beare olu čiegus áššiid ja son ferte joatkit oah-

pahallat noaidin. Jus vállje jorgalit, de ii leat eará geaidnu go jápmin

vuordime. Jus vállje joatkit, de gal lohpiduvvo beassat eallit guhkes

eallima. Maŋŋel go vuolášmáilmmi čájehallan lea nohkan, de gullá

Djaruoskin dan seamma muora ruohttasa bálddas maid son álggos

galggai njeaidit ja ráhkadit reahkan ipmilgovvádusaid váste. Son

ollašuhttá doaimmas ja šaddá dan rájes stuora noaidin mii veahkeha

olbmuid olu áššiid dáfus. Go son noaiddástallá, de son muitala ahte

son oaidná luotta mii manná davás. Go son ohcá dakkára guhte lea

buohcci, de lea luodda seaggi ja ovddabealde oaidná beaivváža ja

mánu, ja luodda-guoras lea lávvu. Dán luotta son guorrá go ohcá

buohcci vuoiŋŋahaga. Buohcci olbmo vuoiŋŋahat sulastahttá vilges