OAHPPANRESURSSAT

Teavsttat ja filmmat reaidun ságasteapmái 

Filmmat ja teavsttat sáhttet doaibmat reaidun rahpasit ságastit váttis – ja tabuáššiid birra. Muitalusat, máidnasat ja filmmat ja čáppagirjjálašvuohta oppalaččat leat mielde hábmemin min eallima ja veahkehit min áddet eará olbmuid eallindilálašvuođaid ja váikkuha maiddái dasa mo mii oaidnit ja áddet máilmmi. Mii beassat čákŋat eará olbmuid jurdagiid sisa ja «oaidnit» maid sii leat vásihan, mo sii árvvoštallet vásihusaid ja maid sii jurddašit, ja mo sii čovdet eallinhástalusaid ja árvvoštallet eallindilálašvuođaideaset. Eará olbmuid vásihusat čuhcet midjiide, ja mii beassat speadjalastit ja čatnat iežamet vásihusaid ja jurdagiid sin vásihusaide. Dát dieđusge gáibida alla lohkanáddejumi. Dutkan čájeha dan guvlui ahte lea oktavuohta das maid mii lohkat ja das man muddui mii ovddidit empatiija (áddet eará olbmuid dovdduid). 1

Buot lohkamis lea sáhka das ahte áddet sisdoalu ja lohkat juoidá mii lea jierpmálaš ja áddehahtti ja mas lea juoga nu oaivil. Dán oktavuođas mii leat válljen teavsttaid ja filmmaid mat leat loavkideami, mobbema, láhttema ja nuorra olbmuid vásihusaid, dovdduid ja jurdagiid birra iežaset, nuorat ja rávvásat olbmuid  gaskka. Mii jáhkkit ja doaivut ahte dat sáhttet addit ohppiide vásihusaid, jurdagiid ja eambbo gažaldagaid.


Gáldu: T.M. Tangerås: How Literature changed my life. 2018. OlsoMet.

Muitalusat, máidnasat ja filmmat ja čáppagirjjálašvuohta oppalaččat leat mielde hábmemin min eallima ja veahkehit min áddet eará olbmuid eallindilálašvuođaid ja váikkuha maiddái dasa mo mii oaidnit ja áddet máilmmi. 

Lohkama plánen

Buot oahpahusas lea ulbmil, sisdoallu, bargovuogit ja árvvoštallan. Nu lea maiddái lohkanoahpahusas.

Ulbmil:

  • Maid galget oahppit oahppat, ovddidit dahje vásihit dáid teavsttaid bokte?
  • Mo galget čájehit maid sii leat oahppan?

Ovdal lohkama:

  • Mo álggahit lohkanbottu.
  • Mo motiveret ohppiid searvat lohkamii?

Logadettiin:

  • Mo don lážát áddejupmái?

Maŋŋá lohkama:

Árvvoštallat maid oahppit leat oahppan. Álget álo ulbmiliin, ovdal go eará plánebehtet. Dalle lea álo fokusis:

  • Gosa galgat mii?
  • Mii lea ulbmil dáinna?

 

Mii ávžžuhit studeret ja aktiivvalaččat geavahit dán lohkanplánenreaiddu (deaddil gova):

Muitaleapmi lea sámi árbevirolaš oahpahusvuohki mii ii cuiggot iige ge njuolga rávve, muhto guldaleaddji báhccá smiehttat. Muitaleamis lea dus čalbmeoktavuohta, ja dus leat gieđat ja muđui rumaš friddja rumašgiela geavahit. Don sáhtát bisánit lunddolaččat muhtin sajiin ja ságastit áššiid birra. Njálmmálaš muitalusain sáhttá ollit guldaleaddji čiekŋalassii eará láhkai go dušše jitnositlohkamis. Mii ávžžuhit dii hárjehallabehtet muhtin teavsttaid muitalit, dan sadjái go dušše jitnosit lohkat.

Beaktilis lohkanstrategiijat mat bures heivejit nuoraidskuvlii leat čoahkkáigeassit/konkluderet, resonneren ja juohkit teavstta iešguđet osiide/organiseret teavstta.

Čoahkkáigeassit lea máhttit čilget teavstta sisdoalu iežas sániiguin. Oahppit galget noteret dehálaš sániid ja dasto čilget sisdoalu iežaset sániiguin. Dán fertejit oahpaheaddjit modelleret jos oahppit eai leat hárjánan dasa. Resonneret lea seammá go dulkot ja oaidnit mii teavsttas lea oahpis munnje, ja maid mun oaivvildan ja jurddašan dan birra mii dás muitaluvvo/gaskkustuvvo. Maid mun ohppen dás? Mo dát dieđut váikkuhit mu árgabeaivái ja daguide? Oahppit sáhttet áinnas čállit lohkanlogga.

Organiseret teavstta sáhttá veahkehit oahppi aktiveret ovdamáhtu. Son sáhttá dutkat teavstta bajilčállagiid, govaid, šáŋŋerdovdomearkkaid, govvateavsttaid, ravdateavsttaid ja mo teaksta lea huksejuvvon.

Lohkanjoavkkus lea okta fysalaš bealli ja okta psyhkalaš bealli. Lohkanjoavku lea joavku mii deaivvada ovttas jitnositlohkamii. Seammás dat lea arena gos deaivvadit ja ságastit ja vásihit ovttas dan teavstta mii lohkko jitnosit. Jitnositlohkan addá álo positiiva oktasaš vásihusaid.

Lohkanjođiheaddji vállje novealla dahje divtta ja juohká buohkaide kopiija das. Dasto son lohká teavstta ja bisána gokko su mielas lea lunddolaš ja bovde earáid kommenteret dahje jearrat dahje assosieret, oaiviliid gaskkustit, muitalit juoidá. Ságastallan galgá bissut teavstta konteavsttas. Ii leat jurdda ja sáhka das ahte analyseret teavstta dahje doahpagiid muhto teavstta bokte rahpat dovdduide ja jurdagiidda mat sáhttet čuožžilit. Gažaldagat maid lohkanjođiheaddji bidjá sáhttet leat rahpasat omd: Maid mii jurddašit dán birra? Leatgo dis jurdagat? Mii geavvá viidáset, jáhkkibehtet? (Vuordámušaid hukset). Ovdagihtii galgá ságastit ollu dan birra ahte eallimii ja eallimis eai leat fasihtat ja čielga rávvagat. Lohkanjođiheaddji ii galgga iežas jurdagiid tekstii almmuhit. Teaksta berre leat oanehaš. Áinnas novealla, dikta dahje oasáš muhtin románas. Divttaid sáhttá lohkat máŋgii, ja iešguđet láhkai. Daid galgá leat áigi sihke lohkat ja digaštallat/ságastallat ovtta oahpahusbottus. Oahpaheaddji berre máŋgii leat lohkanjođiheaddji ja doaibmat dan láhkai modeallan ovdal go ovttaskasoahppit ožžot ovddasvástádusa. Muitet ahte álggus eai soaitte gallis searvat movttegit ja aktiivvalaččat, muhto dát dábálaččat rievdá ja eanet aht eanet oahppit oasálastet dađistaga.

Mii ávžžuhit cegget lávu mii sáhttá geavahuvvot ságasteapmái dákkár doaimmaid ja eará doaimmaid olis.

Gáldu: https://blogg.deichman.no/litteratur/2018/02/20/shared-reading-er-spa-for-hjernen/

Mii leat dása válljen muhtin teavsttaid maid leat jorgalan davvisámegillii ja muhtin teavsttaide leat čujuhan. Dás leat eanaš čáppagirjjálaš-, oanehis teavsttat. Dii fertebehtet ieža árvvoštallat man láhkai dát teavsttat heivejit ja heivejitgo oppanassiige din ceahkkái/cehkiide. Mii deattuhit ahte dii áinnas sáhttibehtet válljet eará teavsttaid ja áinnas osiid girjjiin maid oahppit dahje ieža lehpet lohkan. Maiddái filmmaid sáhttá geavahit lohkanjoavkobargguin.

Mii ávžžihit álggahit loavkidan- ja mobbenfáttá filmmain: Okta mobbenmuitalus. Mii orru Læringsmiljøsenteret neahttasiidduin (En mobbehistorie). Jáddadehket čuovggaid, biddjet alla jiena. Okta mobbenmuitalus – filbmii liŋka, ja dasa reflekterengažaldagat sámegillii, gávdnojit oahppanresurssaid/teavsttaid ja filmmaid gaskkas.

Váikko vel dáid teavsttain leage váldoášši mobben, dovddut, vásiheapmi, assosieren ja dovduičuohcci bealit, de dieđusge sáhttibehtet maiddái ohcat metaforaid, geahččanguovlluid, gielalaš gaskaomiid, váikkuhangaskaomiid ja eará teakstaanalyserenbargguiguin dahje gielalaš hástalusaiguin bargat.

Giela dihtomielalašvuohta

Čállinčiehka

Ávžžuhit buot oahpaheddjiid ovttas geahččat dán filmma: Å være og ha – En hyllest til livet.

ja lohkanjoavkoprinsihpaid mielde ságastit dovdduid, vásihusaid, assosiašuvnnaid, oainnuid ja jurdagiid birra mat čuožžilit.

Sáhttá luoikkahit dáppe:

https://deichman.no/utgivelse/p26cdd51ae59b56bc6028f1a348e0cac3

Dutkan čájeha ahte oahppit sáhttet beaktilit bissehit loavkideami ja mobbema iežaset ceahkis ja joavkkus. 

Njálmmálaš digaštallan

Oahppit bissehit loavkideami ja mobbema

Okta mobbenmuitalus 

Nina Grini, Læringsmiljøsenteret.  

Filbma Okta mobbenmuitalus čájeha iešguđetlágan vugiid mobbet ja mo dat sáhttá dáhpáhuvvat, ja ahte mobbemii servet álo ollugat ja áinnas geahčči-rolla lea guovddážis.  

Mii ávžžuhit dáinna filmmain álggahit fáttá mobbema birra. Ságastehket ja digaštallet reflekšuvdnagažaldagaid birra. Makkár iešguđetlágan vugiid mobbet, oinniidet dás? 

Filmma heive maid váhnenčoahkkimis čájehit ja ságastit reflekterengažaldagaid birra.  

Liŋka filbmii (YouTube)

Dás leat reflekterengažaldagat: 

  • Mii dáhpáhuvvá filmmas
  • Gean birra lea filbma?
  • Manne dahket váldopersovnnat dan maid dahket?
  • Mii geavvá váldopersovnnain maŋŋá filmma, jáhkát don?
  • Mii, don jáhkát, lea dáhpáhuvvan ovdal filmma?
  • Mo don čilget filmma oalgepersovnnaid daguid?
  • Manne sii dahket nu mo dahket?
  • Jos don livččet dán ceahkis, makkár rolla dus livččii?
  • Jos don livččet dán ceahkis, maid don dagašit?
  • Jos don livččet oahpaheaddji dán ceahkis, maid don dagašit?
  • Mii dáhpáhuvvá din skuvllas/ceahkis mii sáhttá sulastahttit dan mii dán filmmas dáhpáhuvvá?
  • Gos ja goas sáhttet sullasaš dáhpáhusat geavvat din ceahkis/skuvllas?
  • Maid berrejit oahppit/rávisolbmot skuvllas/váhnemat bargat bissehit dákkáriid dáhpáhuvvamis din ceahkis/skuvllas?
  • Maid berrejit oahppit/rávis olbmot skuvllas/váhnemat bargat vai dákkárat eai geava din ceahkis/skuvllas?


Filmma ja gažaldagaid lea hábmen: Nina Grini, universitehtalektor. Læringsmiljøsenteret.  

Mat leat dovddut?

Lohká: Ella Marie Hætta Isaksen.

Dovddut ja empatiija

Loaktin ovttas - oahppanresurssat
Start video

Suhttu

Start video

Ballu

Start video

Fasttášeapmi

Loaktin ovttas - oahppanresurssat
Start video

Moraš

Loaktin ovttas - oahppanresurssat
Start video

Illu

Start video

Heahpu

Loaktin ovttas - oahppanresurssat
Start video

Sivalašvuohta

Loaktin ovttas - oahppanresurssat
Start video

Dábálaš dáhpáhusat

Dás leat animašuvnnat mat govvejit muhtin dábálaš dáhpáhusaid mat sáhttet geavvat nuoraid gaskka ja dakkár báikkiin gos nuorat deaivvadit.

Loahpas juohke filmmažis, čájehuvvojit golbma vejolašvuođa mo sáhttá čoavdit dáhpáhusa buoremusat buohkaide.
Dii sáhttibehtet digaštallat, čállit dahje dramatiseret daid iešguđet vejolašvuođaid ja evttohit maiddái eará vejolaš čovdosiid. Áinnas maiddái čállet, dramatiserejehket dahje digaštallet dan birra mii sáhttá leat geavvan ovdal dáhpáhusa.

Čeahpit

Loaktin ovttas
Start video

Hárjehallamis

Loaktin ovttas
Start video

Riššus

Loaktin ovttas
Start video

Sealggabealsárdnun

Loaktin ovttas
Start video
Deaddil ja čálit girjjáža.
Deaddil ja čálit girjj. Gávdno maid deaddiluvvon hámis.

Leago muhtin olbmuin stuorát árvu go earáin?

Árvit makkár árvu dus lea!
Dii dárbbašehket dábálaš speallankoarttaid ja teippa.

Juohke oahppi geassá ovtta koartta, muhto ii galgga ieš oaidnit makkár koarta sus lea. Son galgá geiget dan oahpaheaddjái.

Oahpaheaddji teipe dan gitta sutnje gállui, nu ahte dušše earát oidnet makkár koarta sus lea.

Speallannjuolggadusat:

Sis geain leat nr 2-5 lea unnimus árvu. Ii oktage hálit singuin ovttastallat, hállat dahje váldit oktavuođa.

Nr 6-10: Olbmot galget normála láhkai singuin váldit oktavuođa.

Kneakta, dronnet ja eassa, leat supercoola, dahje rikkis olbmot ja beakkálmasat ja singuin háliidit buohkat oahpásmuvvat ja ovttastallat.

  • Galgabehtet sosiálalaččat ovttastallat 3-4 minuhta ja geahččalit gávdnat skihpáriid.
  • Dasto galgabehtet muitalit oahpaheaddjái guđe jovkui don jáhkát ahte don gulat, ja ságastit dan birra mo dat dovdui.
  • Leatgo goasse dovdan meannuduvvot funet?
  • Leatgo vásihan ahte muhtin olbmuin orruleamen stuorát árvu go earáin?

Idea leat viežžan: Minskole.no

Oahpásmuvvan speallu

Loaktin ovttas - oahppanresurssat
Oahpásmuvvan speallu - deaddil ja čálit spealu. (A3 sturrodat)
Lukk meny