ML20S Bajitoassi ja oahpahusláhka § 9 A-4

Skuvlla lea almmolaš oahppanásahus maid mánáin lea vuoigatvuohta čuovvut. Skuvlla ja oahpaheddjiid servodatmandáhta lea oahpahit mánáide dan maid Stuorradiggi ovttas Sámedikkiin demokráhtalaččat leaba mearridan ahte mánát galget oahppat vuođđo- ja joatkkaskuvlla váccidettiin. Skuvllas lea danne erenoamáš ovddasvástádus láhčit dili nu ahte mánás lea oadjebas ja buorre dilli skuvllas.

Dás mii čujuhit daid osiide Máhttolokten 2020S (ML20S) ja oahpahuslágas mat gusket erenoamážit psykososiála birrasii ja oahppobirrasii. Juohke gielddas/suohkanis ferte láhkaortnet áddejuvvot, dulkojuvvot ja geavahuvvot pedagogalaččat vuohkkasit.

ML20S Bajit oasi birra

ML20S bajit oassi lea dan ođđa oahppoplána deháleamos oassi. Dat guoská buot oahpahussii ja lea gustovaš olles oahpahusa áigodagas. Das leat čilgejuvvon guđe árvvut ja prinsihpat leat gustovaččat norgga ja sámi skuvllain ja oahppofitnodagain. Bajit oassi lea oahpahuslága láhkaásahus. Dat mearkkaša ahte dan teaksta, ovttas olles oahppoplánain, lága bokte mearrida mii galgá leat oahpahusa sisdoallu.

Buohkat geat barget skuvllain ja oahppoásahusain galget dovdat bajit oasi bures, ja geavahit dan beaivválaččat ja aktiivvalaččat oahpahusa plánemis, čađaheamis ja ovddideamis. Árvvut ja prinsihpat bajit oasis galget leat buot pedagogalaš bargguid vuolggasadjin oahpahusas, ja galget báidnit oahpahusa dan beaivve rájes go oahppit álget skuvlii dassá go gerget joatkkaskuvllas. Lea dehálaš ahte doaimmat mat skuvllas dáhpáhuvvet ja prográmmat mat váldojit atnui ja galget doaibmat loktet ja buoridit oahppobirrasa analyserejuvvojit ja leat čadnon gustovaš oahppoplánii ja vuođustuvvon positiiva ja ollislaš ohppiid- ja olmmošoidnui.

Oahpahusa árvovuođđu lea, eará láhkai daddjon; oahpahusa vuođđogeađgi-huksenbargu mas mii addit mánáide ja nuoraide dan oahpahusa masa sis lea vuoigatvuohta. Árvovuođđu galgá čielgasit leat oassin buot oahpahusa barggus sihke fágalaš oktavuođain ja sosiála ovdánahttinbargguin. Olmmošárvu ja dat ahte buot olbmot leat seammá árvosaččat lea guovddážis árvovuođustusas. Álo galgá árvvoštallat mii lea ohppiid/oahpahalli buoremus. Bajit oasis deattuhuvvo mo oahpahus galgá addit ohppiide/oahpahalliide historjjálaš ja kultuvrralaš čanastumi, ja mo ovddidit kreativitehta, beroštumi ja sáhkkiivuođa miehtá olles oahpahusáigodaga.

Oahpahusa prinsihpat, ovddideapmi ja ávdnen (danning) deattuhit ahte buot oahppit galget ovdánit sihke fágalaččat ja sosiálalaččat iežas eavttuid mielde. Skuvla ii galgga nappo dušše plánet fágalaš ovdáneapmái, muhto maiddái sosiála ovdáneapmái. Sosiála gálggat galget leat mielde oahpahusplánain, ja oahpaheaddjit/oahppit/váhnemat galget ohppiid sosiála ovdáneami árvvoštallat jahkebeallásaččat seammá láhkai go fágalaš ovdáneami.

ML20S Bajit oassi: 
https://www.udir.no/lk20/overordnet-del/?lang=sme  

Sosiála oahppan ja ovdáneapmi: 
https://www.udir.no/lk20/overordnet-del/prinsipper-for-laring-utvikling-og-danning/sosial-laring-og-utvikling/?lang=sme  

Álbmotdearvvašvuohta ja eallimis birget: 
https://www.udir.no/lk20/overordnet-del/prinsipper-for-laring-utvikling-og-danning/tverrfaglige-temaer/folkehelse-og-livsmestring/?lang=sme 

Dát galgá dáhpáhuvvat go loavkideapmi ja mobben fuomášuvvo skuvllas:

§ 9 A-4.Aktivitetsplikt for å sikre at elevar har eit trygt og godt psykososialt skolemiljø

Alle som arbeider på skolen, skal følgje med på om elevane har eit trygt og godt skolemiljø, og gripe inn mot krenking som mobbing, vald, diskriminering og trakassering dersom det er mogleg.

Alle som arbeider på skolen, skal varsle rektor dersom dei får mistanke om eller kjennskap til at ein elev ikkje har eit trygt og godt skolemiljø. Rektor skal varsle skoleeigaren i alvorlege tilfelle.

Ved mistanke om eller kjennskap til at ein elev ikkje har eit trygt og godt skolemiljø, skal skolen snarast undersøkje saka.

Når ein elev seier at skolemiljøet ikkje er trygt og godt, skal skolen så langt det finst eigna tiltak sørgje for at eleven får eit trygt og godt skolemiljø. Det same gjeld når ei undersøking viser at ein elev ikkje har eit trygt og godt skolemiljø.

Skolen skal sørgje for at involverte elevar blir høyrde. Kva som er best for elevane, skal vere eit grunnleggjande omsyn i skolen sitt arbeid.

Skolen skal lage ein skriftleg plan når det skal gjerast tiltak i ei sak. I planen skal det stå

a) kva problem tiltaka skal løyse

b) kva tiltak skolen har planlagt

c) når tiltaka skal gjennomførast

d) kven som er ansvarleg for gjennomføringa av tiltaka

e) når tiltaka skal evaluerast.

Skolen skal dokumentere kva som blir gjort for å oppfylle aktivitetsplikta etter første til femte ledd.

Mii ávžžuhit lohkat: Kari Stamland Gusfre: Aktivitetsplikten i praksis. Pedlex. 2018

Mii lea min áigumuš oahppobirasbargguin?

Čiekŋalisoahppan 
mobbeneastadanbarggus 

Ođđa oahppoplánas, ML20S lea čiekŋalisoahppan ođđa ášši. Dat čujuha olbmuid sihke persovnnalaš ja kollektiivvalaš beliide. Čiekŋalisoahppan lea čiekŋudit fáttáide dan láhkai ja dakkár vugiin ahte dat agi beaivái rievdadit ohppiid, oahpaheddjiid, bearrašiid ja earáid rollaid. 1

Čiekŋalisoahppan mobbeneastadanbargguid olis mearkkaša ahte oahppit eai galgga dušše bajildusas gullat ja lohkat loavkideami, mobbema ja empatiija birra. Sii galget duoddut guldalit, čuovvut ja áddet ja fuomášit man láhkai iežaset láhttenvuogit váikkuhit earáide. Dán láhkai sii dađistaga ovddidit sosiála ja emošunealla máhtolašvuođa ja čielga áddejumi individuella ja  kultuvrralaš identitehta. Seammás galget oahppat gulahallat kulturrájáid rastá ja álkit heivehit iežaset ja bargat ovttas teamain ja váikkuhit positiiva relašuvnnaide.       

Skuvla galgá čielgasit vuordit buohkain sosiála ovdáneami, empatiija ja fátmmasteami ja ahte sii čájehit dan. Skuvla nappo ii galgga dušše plánet fágalaš ovdáneapmái, muhto maiddái sosiála ovdáneapmái.  Sosiála máhtolašvuohta galgá leat mielde oahpahusplánain, ja oahpaheaddjit/ oahppit/váhnemat galget ohppiid sosiála ovdáneami árvvoštallat jahkebeallásaččat seammá láhkai go fágalaš ovdáneami. 

Mii ávžžuhit skuvllaid plánet maŋos guvlui. Álget maŋŋegeahčen ja čállet dasa ulbmiliid. Mii lea min áigumuš oahppobirasbargguin?  Dasto bardibehtet visot reaidduid, plánaid, bargguid ja doaibmanbijuid vuolgga rájes gitta lohppii, ulbmiliidda. Muitet duokkot dákko árvvoštallat mo manná ja divustit ja njulget jos ii oro mannamin ulbmila mielde. Dát ferte dahkkot áibbas konkrehtalaččat ja oidnot visuálalaččat seainnis buohkaide. Ulbmiliid galgabehtet digaštallat profešuvdna oktasašvuođas, ohppiiguin ja váhnemiiguin ja dat galget nu čielgasat ja konkrehta ahte daid mielde lea álki árvvoštallat. 

  • Dovdetgo oahppit ahte oahpaheaddji berošta sis, dovdá sin ja oaidná sin? 
  • Dovdetgo oahppit ahte sii ožžot veahki go dárbbašit dan? 
  • Máhttet go oahppit dearvvahit čábbát?
  • Leago fasttes giella ja gohčodeapmi nohkamin?
  • Dieđihitgo oahppit rektorii/ oahpaheddjiide loavkidemiid ja mobbema? 
  • Máhttetgo oahppit bissehit mobbema?
  • Mo oahppit čovdet riidduid ja fátmmastit guđet guimmiideaset? 

DOARESFÁGALAŠ GEALBOMIHTTOMEARIT ML20S

LOAKTIN – ovttas lea oahppanresursa mii gokčá visot daid beliid skuvllas mat eai gula njuolga fágaide. Datte barggadettiin teavsttaiguin ja oahppanresurssaiguin de mii gokčaosiid goit áinnas sámegielfágas ja servodatfágas.  

GEALBOMIHTTOMEARIT 10. CEAHKI MAŊŊÁ

 

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit:

  • Guldalit earáid presentašuvnnaid ja reflekteret daid hárrái, ja hukset iežas ákkastallama earáid oaiviliid ovdanbuktimiid ala
  • reflekteret dan hárrái mo iešguđetlágan giellageavaheapmi sáhttá albmanahttit guottuid eará olbmuide
  • muitalit, juohkit dieđuid, ákkastallat ja reflekteret njálmmálaččat ja čálalaččat
  • dovdát ja geavahit iešguđetlágan gielalaš ja estehtalaš váikkuhangaskaomiid ja retoralaš apeallavugiid
  • lohkat iešguđetlágan teakstašlájaid iešguđet guhkkodagas ja mohkkáivuođas, ja buohtastahttit ja dulkot teavsttaid
  • válljet ja geavahit heivvolaš lohkan- ja oahppanstrategiijaid go fágain bargá
  • iešguđetlágan teakstašlájaid plánet ja hábmet struktuvrrain mii lea heivehuvvon sisdollui, ulbmilii ja vuostáiváldái
  • árvvoštallat iežas ja earáid teavsttaid ja buoridit iežas teavsttaid máŋggalágan fágalaš eavttuid mielde

 

Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit:

  • utforske ulike plattformer for digital samhandling og reflektere over hvordan digital deltakelse og samhandling påvirker formen på og innholdet i samfunnsdebatten
  • beskrive sentrale lover, regler og normer og drøfte hvilke konsekvenser brudd på disse kan ha for den enkelte og for samfunnet på kort og lang sikt
  • reflektere over hvordan identitet, selvbilde og egne grenser utvikles og utfordres i ulike fellesskap, og presentere forslag til hvordan man kan håndtere påvirkning og uønskede hendelser
  • reflektere over likheter og ulikheter i identiteter, levesett og kulturuttrykk i og utenfor Sápmi/Sábme/Saepmie og drøfte muligheter og utfordringer ved mangfold

Fuom: Go dán matrisa ráhkadeimmet (cuoŋománu 2020), de ii lean vel fágaplána sámegiel-jorgaleapmi oahppodirektoráhta neahttasiidduin.

Bajit oassi – vuođđooahpahusa árvvut ja prinishpat
MAID DADJÁ ML20S?

 

Go leat ovttas ohppiiguin galget oahpaheaddjit ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu mii addá ohppiide duostilvuođa ja oadjebasvuođa cealkit iežaset oaiviliid ja dieđihit earáid ovddas.

Oahppat guldalit earáid ja seammás ákkastallat iežas oainnu addá ohppiide vuođu gieđahallat guovtteoaivilvuođa ja riidduid, ja ohcat čovdosiid ovttas.

Gutnehis ja vašši cealkámušat eai galgga dohkkehuvvot skuvllas. Oahppit fertejit hárjehallat deasttalaččat láhttet ja ovdánahttit diđolašvuođa iežaset miellaguottuid ektui. Iešguđet kommunikašuvdnavuogit ja teknologiijageavaheapmi sihke riggudahttá ja hástala sosiála birrasa.

Oahppit fertejit oahppat láhttet ovddasvástideaddji láhkái buot dilálašvuođain skuvllas ja olggobealde skuvlla.

 

Skuvla galgá veahkehit juohke oahppi fuolahit ja ovdánahttit iežas identitehta fátmmasteaddji ja girjás searvevuođas.

Oahpahus galgá sihkkarastit ahte oahppit šaddet oadjebas giellageavaheaddjit, ahte ovdánahttet iežaset gielalaš identitehta, ja ahte sáhttet geavahit giela jurddašit, duddjot oaivila, gulahallat ja čatnat oktavuođaid earáide. Giella addá midjiide gullevašvuođa ja kultuvrralaš dihtomiela.

Lukk meny