292
Aktiivvalaš stáhta
Adam Smitha ekstrema liberalisma ii lean ávkin eará go
dušše moaddásii. Dušše čeahpimus ja doaimmaleamos
riggát ávkkástalle das. Bargiidsehtui dat buvttii dušše stuorra
sosiála heđiid. Brihtalaš ekonoma
John Maynard Keynes
(1883-1946) ii lean ovttaoaivilis Smitha liberalismma ideo
logiijain. Son ovddidii jurdaga man láhkai
aktiivvalaš stáhta
galggai doaibmat.
Aktiivvalaš stáhta galgá álbmogii lágidit bargguid, dego
almmolaš bargosajiid. Dat galgá maiddái sihkkarastit buoh
kaide oahpahusa ja dearvvašvuođa bálvalusaid. Stáhta
galgá oadjo- ja ealáhatmávssuid bokte dáhkidit dohkálaš
ja buorre eallima olbmuide go agáiduvvet. Dat lea dan
duohken ahte sii geat sáhttet, geavahit návccaideaset
ávkin searvevuhtii. Dan dahket omd. go mákset vearu
stáhtii. Keynesa teoriat leat ollu váikkuhan davviriikkalaš
servodatovdáneapmái.
MUITTÁT GO?
1 Maid mearkkaša márkanekonomiija?
2 Makkár ekonomalaš prinsihpat gullet liberalismii?
3 Makkár láhka guoská márkanekonomiijii?
4 Makkár rolla lea stáhtas plánaekonomiijas?
Norgga ekonomalaš vuogádat
Historjá, kulturárbbit ja riikka ekonomalaš dilit leat mat
váikkuhit dasa ahte makkár politihkalaš
ideologiijat
ožžot
válddi riikkas. Dat fas váikkuha dasa ahte makkár
stivren
vuogi
ja
servodatekonomalaš
ortnega
riika oažžu. Ovda
mearkka dihtii Saudi-Arábias ja Norggas leat stuorra luond
duriggodagat, dego olju ja gássa ja ahte guktot riikkat dinejit
issorasat daiguin.
Muhto leat dattetge stuorra erohusat dán guovtti riikka
gaskkas, danne go leat stuorra historjjálaš ja kultuvrralaš
erohusat.
bargiidseahtu:
arbeiderklasse
ealáhat:
dás: pensjon
oadju:
trygd
agáiduvvat:
eldes, bli gammel
