286
Industriija
Mii jurddašit ahte industriija lea fabrihkat. Iešguđetlágan
buktagat vuođđoealáhusain ráhkaduvvojit fabrihkain.
Muhtun ovdamearka lea mielki maid jugat iđđedis. Mielkki
oažžut gusas, muhto dat lea biddjon kartoŋgii go válddát
olggos galbmaskábes.
Norgga politihkkárat ja industriijajođiheaddjit leat ovtta
oaivilis ahte Norggas berrejit leat máŋggasuorggat ealáhus
doaimmat. Dasgo muhtun beaivvi nohká olju.
Bálvalusealáhusat
Bálvalus ja bálvaleapmi
Bálvalusealáhusat nappo buvttadit iešguđetlágan bálva
lusaid. Bálvalusealáhus lea ge dat mii lea sturron eane
musat daid maŋimuš jagiid. Jus buohtastahttá mannan
čuohtelohkui, de leat ge dán suorggis eanaš bargodoaim-
mat ovdánan. Ovdamearkan leat Informašuvdna-tekno
logiija ja márkanfievrrideapmi.
Almmolaš suorgi
Bálvalusealáhusaid sirret guovtti oassái mat leat
almmolaš
ja
priváhta
bálvalusat. Almmolaš bálvalusat leat dakkárat
maid stáhta ja gielddat/suohkanat fállet. Stáhta, fylkkaid ja
gielddaid/suohkaniid hálddahusat leat oassin daid bálva
lusain. Jus buohccát ja gárttat buohccivissui, de it dárbbaš
máksit divššu ovddas.
buvtta
(sg),
buktagat
(pl): produkt
galbmaskábe:
kjøleskap
doaibmanjuolggadus:
handlingsregelen
máŋggasuorggat:
mangesidig
áhpedoallu:
havbruk
márkanfievrrideapmi:
markedsføring
Universitehta lea almmolaš
bálvalus. Romssa universi
tehta – Norgga arktalaš
universitehta fállá
oahpahusa ee. sámegielas.
