303
Čoahkkáigeassu
Norgga ealáhusat juhkkojuvvojit dán láh
kai: vuođđoealáhusat, sekundára ealáhusat
ja bálvalusealáhusat. Vuođđoealáhusat
ávkkuhit luondduriggodagaid. Sekundára
ealáhusat reidejit daid ja bálvalusealáhusat
leat bálvalusaid várás.
Vuovdedoallu ja eanandoallu leat dat
dehálamos vuođđoealáhusat Norggas. Dat
leat dehálaččat, erenoamážit dan várás ahte
bisuhit bieđggos ássama meahtá riikka. Nu
sáhttá maiddái dadjat guolásteami birra.
Oljodoaimmat Davvimearas ja industriija
fitnodagat leat dehálamos sekundára ealá
husat. Guokte dain deháleamos eksporta
ealáhusain leat guolásteapmi ja olju mat
buktet stuorra dietnasiid stáhtii.
Mii juohkit bálvalusealáhusaid almmolaš
ja priváhta surggiide. Ovdamearkka dihtii
lea almmolaš bálvalus nuvttá skuvla mii
máksojuvvo vearuid ja divadiid bokte.
Priváhta bálvalus sáhttá leat omd. girdi
mátkkit.
Márkanekonomiija lea vuogádat mas fállu
ja jearru mearrida gálvvuid hattiid.
Priváhta doaimmat ja friddjagilvaleapmi
leat dehálaš ekonomalaš prinsihpat libe
ralismmas. Almmolaš bálvalusaid priva
tiseren gártá leat hui dehálaš oassi das.
Plánaekonomiija lea fas dakkár vuogádat
mas stáhta lea stuorámus oamasteaddji
ja dan váldoovddasvástádus lea lágidit
bargguid olbmuide ja bearráigeahččat
ahte olbmot birgejit bures. Karl Marx ja su
gihppagaš «Kommunisttalaš manifeasta»,
lea váikkuhan ollu dasa.
Norgga ekonomiija vuogádat lea dakkár
man sáhttá gohčodit seagusekonomiijan.
Dat mearkkaša dan ahte eanaš fitnodagat
leat priváhta oamastusas, muhto stáhta
lea mielde oamasteamen daid stuorámus
fitnodagaid.
Stáhta dine eanaš vearuid ja divadiid bokte.
Dan ovddasvástádus lea dearvvašvuohta
ja oahpahus, ja Norggas lea maiddái hui
bures ráhkaduvvon oadjovuogádat. Dán
mii mielas gohčodit buresbirgenstáhtan.
Dál sodjá eanet privatiserema guvlui. Dat
mearkkaša ahte stáhta galgá oamastit
unnibut, ja ahte stáhtas ja gielddain/suoh
kaniin galgá leat unnit ovddasvástádus.
Vuoigatvuohta bargui lea vuođđuduvvon
sihke olmmošvuoigatvuođaide ja Vuođđo
láhkii. Norgga bargoeallima stivrejit Váldo
soahpamuš ja tariffasoahpamušat mat
guoskkahit bálkkáid ja bargodiliid. Bargo
eallima bealálaččat, RO ja EVO, šiehtadallet
dahkat soahpamušaid.
Norga
importere
ollu gálvvuid olgoriikkas.
Riika importere eanemusat gálvvuid EU-
riikkain, muhto eanaš biktasat ostojuvvojit
Kiinnás. Norga
eksportere
ollu gálvvuid
olgoriikii. Norga vuovdá eanet go oastá,
danne lea Norggas
badjebáza
.
Gávdnojit máŋga riikkaidgaskasaš insti
tušuvnna mat galget bearrái geahččat
gávppašemiid ja ovttasbargguid. Ovda
mearkkat leat EU, World Trade organization
(WTO), Máilbmebáŋku riikkaidgaskasaš
ruhtafoanda (IMF).
