35
1600–1750
Bargobihtát
Oahpaheaddjis lea kárta maid don dárbbašat dáid
bargobihtáide. Muđui dárbbašat máilmmiatlasa.
1
Geahčat kártta s. 38 ja oza atlasis guđe riikkat dát
leat. Daga listtu das makkár riikkaid Englánda lei ko-
loniseren jagi 1754 rádjái. Merke daid rukses ivnniin
iežat kártii.
2
Čuovvovaš riikkat ledje Portugála koloniijat. Oza
riikkaid altlasis, ja merke daid ruoná ivnniin iežat
kártii:
Angola, Brasil, Cabinda, Guinea-Bissau, Kapp
Verde, Macao, Mombasa, Mosambik, Portugála India,
Portugála Timor, Salsette ja Sao Tome ja Principe.
3
Guorahala makkár giella lea váldogiella ja
hálddašangiella Venezuelas, Equadoras, Mexicos ja
Guatemalas. Manne don jáhkát nu lea? Guđe riika
son koloniserii daid riikkaid?
Dihtet go?
Dánmárku-Norga lei koloniseren muhtin guovlluid.
Ruonáeana, Islánda, Færsullot, Trankebar (Indias),
Ghana ja Karibiasullot: St. Thomas, St. John ja St.
Croix ledje Dánmárku-Norgga koloniijat. Gonagas
Kristian 4. álggahii koloniserema. Koloniijat gal-
ge buktit stuorra riggodagaid Dánmárku-Norgii. Go
Dánmárku ja Norga sierraneigga jagi 1814, de válddii
Dánmárku koloniijaid iežas háldui. Guovlluid Gha-
nas ja Indias osttii Englánda 1800-logus. Karibia
sulluid (sohkarsulluid) osttii USA jagi 1917.
