Bissehit mobbema
Sátni
Savkal bávtti vuostá
soamis čiegas guldala
Váldá sáni vuostá
doalvu dan viidáseappot
ja dahká dan duođalažžan
– Paulus Utsi
Mo galgá skuvla fuomášit ja bissehit loavkideami ja mobbema?
Fysalaš mobbema lea álki fuomášit ja danne maiddái álkit bissehit. Muhto ollu mobben dáhpáhuvvá hui čihkosis ja lea maiddái measta veadjemeahttun fuomášit – gč Olggušteami dovdomearkkat. Oahppit eai duostta muitalit go ballet ahte mobben vearáska ja ahte rávisolbmot ja oahpaheaddjit eai beroš, váldde sin dieđuid duođalaččat dahje jáhke dasa maid sii muitalit.
Lea dehálaš ahte oahpaheaddji juohke beaivve čájeha ahte son berošta oahppis, vai oahppit dustet muitalit mii geavvá čihkosis go rávisolbmot eai leat das. Son galgá duođas váldit ja iskat dan maid oahppi muitala. Oahppit berrejit movttiiduvvot muitalit jos fuomášit ja oidnet loavkideami ja mobbema.
Skuvla galgá juohke beaivve bargat eastadit loavkideami ja mobbema ja bisuhit buori ja oadjebas oahppobirrasa buot ohppiide ja bargiide. Lihkká sáhttá loavkideapmi ja mobben dáhpáhuvvat. Dalle lea skuvlla geatnegasvuohta dastán bissehit mobbema ja čuovvulit ášši.
Mobbema bisseha ná
Go fuomáša mobbema, de galget skuvllas leat sadjosis strategiijat dan bissehit. Daid strategiijaid galget skuvlla bargit, ja erenoamážit mobbenbargoteama, dovdat ja leat bures hárjehallan.
Bissehit, seaguhit, čielggadit, čuovvulit (intervensjon) unohis dáhpáhusaid(e) lea vuogas vuohki bissehit mobbema. Das lea stuorra ávki ja dat maiddái ovttas buriin oahppobirasbargguin eastada ođđa mobbendilálašvuođaid šaddamis ja leavvamis.
Álggus ferte ageret nu ahte mobben bissehuvvo seammás.
Dasto álget bissehanságasteamit buot oasseváldiiguin ja váhnemiiguin. Lea dehálaš ahte oahppit galget ovttaid mielde gulahallanoahpaheaddji/oahpaheaddji lusa ságastit ášši birra. Sin galgá viežžat ceahkkelanjas oahpahusdilálašvuođas (dakkár oahpahusas gos galget čuovvut távvaloahpahusa dahje eai goit galgga joavkobarggut) olggos, vai eai bálle ovttasbargat ja dikteret guđet guimmiideaset vástádusaid ja dan láhkai manipuleret ja jáhkihit oahpaheaddjái dilálašvuođaid mat eai leat, dahje duššin dahkat daid, dahje ovddastit áššiid eará láhkai go duođas leat.
Gažaldagat galget leat rahpasat (geavahit jearransániid mii, maid ja mo) ja addit ohppiide buori áiggi muitalit/čilget. Go geavahat rabas jearransániid, de soaittát oažžut eambbo dieđuid go dan maid jearat.
Dás sáhttibehtet lohkat eambbo bissehanságasteami birra ja mo dan čađahit.
Namma liŋkkas: Bissehanstrategiija
Bissehit mobbema seammás
Čuovvoleapmi/Doaibmanplána čállit ja doaibmangeatnegasvuohta
Skuvladearvvašvuođabálvalusain bargat ovttas
Joatkit bargat oahppobirrasa buoridit
Doaibmangeatnegasvuohta/ Aktivitetsplikten, §9 A-4
Doaibmangeatnegasvuohta lea guovddážis dan ođđa kap 9A oahpahuslágas. Dat lea leamaš gustovaš borgemánu 1.b jagi 2017 rájes. Dat galgá nannet barggu ja diđolašvuođa dan ektui ahte buot ohppiin galgá leat oadjebas ja buorre oahppobiras. Doaibmangeatnegasvuohta čavge ja čielggasindahká ohppiid vuoigatvuođaid ja skuvlla geatnegasvuođa sihkkarastit buorre oahppobirrasa buohkaide. Sivat dasa ahte oahppis ii lea oadjebas ja buorre oahppobiras sáhttet leat máŋga ja ovttastahtton. Dat ahte oahppis ii leat oadjebas ja buorre oahppobiras sáhttá leat skuvlla sivva, dahje dasa sáhttet leat eará sivat.
Lea rektora ovddasvástádus doaibmabijuid bidjat johtui go loavkideapmi dahje mobben fuomášuvvo skuvllas. Vuođđun doaibmanplánii ja doaibmabijuide leat guokte dilálašvuođa; jos muhtin oahppi ieš dieđiha ahte sus ii leat oadjebas dilli skuvllas, ja nubbi jos skuvlla iežas ohppiidiskkadeapmi čájeha ahte ovtta dahje máŋgga oahppis lea fuones oahppobiras.
Ii leat gáibádus dasa mo dákkár doaibmanplána galgá hábmejuvvot, muhto lea gáibádus dasa ahte dat galgá leat čálalaš. (Rundskriv 3 – 2017 UDIR).
Doaibmanplánas galget leat čuovvovaš čuoggát:
- Mii lea váttisvuohta maid doaibmabijut galget čoavdit
- Makkár doaibmabijuid skuvla lea plánen
- Goas dát galget čađahuvvot
- Geain lea ovddasvástádus čađahit doaibmabijuid
- Goas doaibmabijut galget árvvoštallot
Alle som arbeider på skolen, skal følgje med på om elevane har eit trygt og godt skolemiljø, og gripe inn mot krenking som mobbing, vald, diskriminering og trakassering dersom det er mogleg.
Alle som arbeider på skolen, skal varsle rektor dersom dei får mistanke om eller kjennskap til at ein elev ikkje har eit trygt og godt skolemiljø. Rektor skal varsle skoleeigaren i alvorlege tilfelle.
Ved mistanke om eller kjennskap til at ein elev ikkje har eit trygt og godt skolemiljø, skal skolen snarast undersøkje saka.
Når ein elev seier at skolemiljøet ikkje er trygt og godt, skal skolen så langt det finst eigna tiltak sørgje for at eleven får eit trygt og godt skolemiljø. Det same gjeld når ei undersøking viser at ein elev ikkje har eit trygt og godt skolemiljø.
Skolen skal sørgje for at involverte elevar blir høyrde. Kva som er best for elevane, skal vere eit grunnleggjande omsyn i skolen sitt arbeid.
Skolen skal lage ein skriftleg plan når det skal gjerast tiltak i ei sak. I planen skal det stå
a) kva problem tiltaka skal løyse
b) kva tiltak skolen har planlagt
c) når tiltaka skal gjennomførast
d) kven som er ansvarleg for gjennomføringa av tiltaka
e) når tiltaka skal evaluerast.
Skolen skal dokumentere kva som blir gjort for å oppfylle aktivitetsplikta etter første til femte ledd.
Dii sáhttibehtet ieža hábmet doaibmanplána skovi, dahje dii sáhttibehtet geavahit dán maid mii leat viežžan: Kari Stamland Gusfre: Aktivitetsplikten i praksis. Pedlex. 2018.
Skovvi: Doaibmanplána