Kreatiiva čállin fátmmasta ollu iešguđetlágan čáppagirjjálaš teavsttaid. Dat sáhttet leat muitalusat, máidnasat, noveallat, divttat, cukcasat, drámáteavsttat ja románat. Maiddái luohte- ja lávllateavsttat sáhttet leat muitaleaddji teavsttat. Kreatiiva teaksta sáhttá leat oatni dahje guhkki, ja muitalit dáhpáhusaid birra mat leat,  dahje sáhttet leat geavvan. Kreatiiva teavstta áigumuš lea guoimmuhit, váikkuhit ja čuozahit.

Don galggat nappo geavahit kreativitehta ja iskat jurdagiiddát ovdanbuktit, diktet ja dainna lágiin iežat láhkai gaskkustit muhtin fáttá. Eallimis mii oaidnit, gullat, lohkat, ságastit, digaštallat, smiehttat, niegadit, vásihit  ja  oahppat ollu. Visot dáid dáhpáhusaid mii geavahit inspirašuvdnan iežamet čállimis ja diktemis. Kreatiiva, dahje muitaleaddji čálus ii dárbbaš leat duohta, muhto sáhttá leat duohta. Dávjá datte čálli muitalettiin/čáledettiin geavaha kreativitehta ja ivdne ja lasiha, váldá eret dahje liiggástallá muitalusas iežas vuogi mielde, ovdanbuktimis. Kreatiiva ja muitaleaddji čállima sáhttá geavahit buot skuvlafágaid olis ja dan bokte sáhttá oahppat ollu.

Ásahehket blogga dahje dahket girjji/čoakkáldaga čállosiin maid oahppit leat produseren. Dat sáhttá leat motivašuvdnan čállit ja bargat eambbo. Árvvoštallamis berre deattuhit sihke giela, struktuvrra, kreativitehta, huksema ja sisdoalu (ahte sisdoallu lea dan sohppon fáttá ektui). Namuhuvvon árvvoštallankriteriaid (giela, struktuvrra, kreativitehta, huksema ja sisdoalu)  galgá oahppi dovdat ovdal go bargagoahtá/čálligoahtá.

Eksámenis gáibiduvvo ahte don máhtát čállit kreatiivvalaš teavstta man bokte muhtin fáttá gaskkustit.