Humanisttalaš
Eallinoaidnu
156
157
Eallinnjuolggadusat rivdet
Olbmot leat ráhkadan njuolggadusaid. Danne sáhttit mii daid
maiddái rievdadit, dadjet humanisttat. Mii dárbbašeimmet
ođđa njuolggadusaid go dihtor ja interneahtta bođii.
Olbmot
ráhkadedje njuolggadusaid dasa ahte mo inter
neahta geavahit, vai dat ii šatta heahttin ja
vahágin olbmuide.
Dolin lei lohpi huškut mánáid. Ollugat
gávnnahedje ahte ii leat buorre mánáid huškut ja risset.
Politihkkárat fertejedje lága rievdadit nu ahte ii lean šat lohpi
huškut mánáid.
Áhčešeatni ja Njávešeatni
Áhčešeatni ja Njávešeatni ásaiga
guhkkin duoddaris áigá dolin.
Sudnos lei goappásge siida. Goap
pašagain ledje bohccot. Juohke
eahkeda bohte bohccot vulos
gárdái bažihuvvot. Njávešeatni
lei hui buorre bohccuidasas. Son
njávkkadii daid ja buorránattai.
Muhto Áhčešeatni lei fas hilbat
iežas bohccuiguin. Son lávii baži
dettiin gaikut guolggaid eret.
Bohccuid mielas dát lei bávččas.
De manne bohccot várrái fas.
Njávešeani bohccot jerret: – Lea
go hilbat din eamit?
– Dat lea hilbat, nu ahte gaiku
guolggaid eret, vástidedje Áhčeš
eani bohccot.
– Min eamit lea lodji minguin,
láve min njávkkadit, dadje
Njávešeani bohccot.
Go eahket šattai, bohte
Áhčešeani bohccot Njávešeani
lusa. Áhčešeatni suhtai ja viežžalii
johtilit bohccuidasas ja bažii daid.
De manne bohccot várrái fas, eai
ge šat goassege boahtán vulos.
Dat leat dál goddin.
Mas mii sáhttit diehtit
Humanisttain eai leat bassi čállosat mat muitalit
mo mii galgat eallit. Sii oaivvildit ahte olbmot gal-
get ieža geavahit jierpmi ja gávdnat čovdosiid dasa
mii ii leat buorre. Njuolggadusat mat leat čállon
ON-dokumeanttaide, leat ollu olbmot ovttas hut-
kan ja ráhkadan. Humanisttaid mielas dát leat buo-
remus njuolggadusat mat leat čállon.
Sámi mánát leat álo muitalusaid bokte oahppan
mii lea riekta ja mii lea boastut. Sii gullet ollu mui-
talusaid das mo galgá ja mo ii galgga láhttet nuppi
olbmo ja elliid vuostá ja luonddus.
mii lea buorre dahku?
Sámi mánát leat álo muitalusaid
bokte oahppan mii lea riekta ja
mii lea boastut.