47 / 50
47
Isaac Olsen gástameanuid birra
ahkkegázzi galget du bálvalit jegolaččat. Ja
Duontu
(Doantá?) galgá dutnje sállet bivdo-
attáldagaid.
Vuohku
(loddeveahkki) ja eará
gázzit galget leat du veahkkin, doid ja doid
váriin galgá dus leat lihkku fidnet ealliid, doid
ja doid jávrriin ja jogain don galggat oažžut
guliid.
Jos lei sáhka nieidamánás, de dadjet: Dát
mánná galgá šaddat seammaláganin go duot
nisu, geas lea leamaš seamma namma, gii
máhtii noidošit ja hágai duoid ja duoid bu-
riid. Dienin galggat don ge šaddat.
Ma
ŋŋ
á gástta goivot ráiggi oađđinsadjái, lei-
kejit gástačázi dohko ja devdet fas dan.
Dasto noaidi borrá buriid mállásiid, ja son
galgá borrat buot daid buoiddes bierg-
guid.
Ovdal gástameanuid noaidi gal-
gá juhkat ollu guolevuoja
dahje ruhpačázi vai juoi-
ganjietna lea buorre ja
noidošandáidu lea bastil.
Go sámemánná riegáda, de liggejit čázi ja
bidjet lihttái ja basset máná seamma láh-
kai go eará álbmogat ge dahket. Go mán-
ná lea basson buhtisin, de loktejuvvo lih-
tis. Noaidi de nahkeha máná julggiid gurut
gieđa vuollái ja máná oaivvi fas lihti badjel.
De bassá olgeš gieđain máná oaivvi seam-
ma čázis dajadettiin: Dál oaččut ođđa na-
ma, mii lea čuvvon min soga doložis. Don
galggat šaddat seammaláganin go duot siid-
da nisu dahje almmái, gii lei buorre noaidi,
gii bálvalii siidda olbmuid bures. Ii ge oktage
lean nu noaidečeahppi ja dáiddolaš go son.
Son lei geampa, johtil ja gievra ja jierbmái.
Son lei buorre báhčči ja guolásteadd-
ji ja birgii ja birgehalai juohke sajes.
Nu galggat don ge šaddat. Doid vá-
riin ja meh iin galggat meah ás-
tallat ja doppe fas guolástit.
Noaidegázzi ja eará ve-