Table of Contents Table of Contents
Previous Page  41 / 50 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 41 / 50 Next Page
Page Background

41

Bálvvosattus

Knud Leem

(1767) čilge oaffaruššama ná:

Dábálaččat noaiddit geavahedje ealliid, dak-

káriid go gottiid/bohcc uid, sávzzaid dahje ea­

rá šibihiid (go dat ledje fidnemis). Sii hárve

geavahedje njurjuid ja dakkáriid. Muhtumiin

geavahedje maiddái jápma áđaid, go mielkki,

mielkemáli, vuosttá jna. Bálvvosmeanut ledje

ŋ

ggaláganat. Go oaffarušše ealliid, de dá­

bálaččat geavahedje oppa ealli, duollet dálle

dušše osiid das. De vuos njuvve ealli, vušše

ja borre dan, earret dávttiid, maid guđđe bálv­

vossadjái Ipmilii ávkin, dainna doaivagiin ah-

te sivdnidivččii fas bierggu dasa. Ealli varain

vuidojuvvui bálvvossadji ja muorat mat led-

je dasa eggejuvvon. Dat gohčoduvvojedje

luohtemuorran

«Liet-Morak». Muhtumiin

ealli njuvvojuvvui johgáttis, dikte vara golgat

dasa ja loahppa varas geavahuvvui vuoidat

muoraid mat dasa guđđojuvvojedje.

Guovžžavuoivvas bassojuvvui bassemuor­

geažis dola badjel bálvvosattusin dahje oaf-

farin. Muhtun sámeguovlluin ledje sierra

bálvvosmeanut mánáid várás. Go mánná lei

ain ohkin eatni goa

ŧ

us ja riegádivččii dearv­

vasin, de dávjá oaffarušše ealliid, maiddái ši­

bihiid; riegádettiin oaffarušše beatnaga, mii

hávdáduvvui eallin; riegádeami ma

ŋŋ

á oaffa­

rušše ealli man oaivvi birra lei čadnon liidni,

mii maiddái hávdáduvvui eatnamii.