Bálvvosbáikkit ja noaiddesvuohta Deatnogáttis

43 / 50

43
Sápmelaččat jáhkke maiddái eatnanvuoláš
veahkkevuoiŋŋaide mat namahuvvojit sierra­
lágan tearpmaiguin dahje doahpagiiguin guovl­
lus guvlui Sámis. Doahpagat leat: háldi dahje
háldejaš, ulda, gufihtar ja ganeš. Orru leamen
čielggas ahte dáin doahpagiin lea ganeš čielga
sámegiel doaba, mas ii gávdno sulastahtti tear­
bma eará skandinávia gielain, ii ge velá eará
suoma-ugralaš gielain ge. Várra ganeš lea lea­
maš sámiid álgotearbma dahje -doaba eatnan­
vuoláš veahkkevuoiŋŋaid dahje ássiid birra. Dea­
nuleagis lea báikenamma Ganešvárri gos mah-
kás ásse eatnanvuoláš gatnešat . Gufihtar-, ulda-
ja háldinamahusat leat fas loatnasánit dáro-, ruo­
ŧa- ja suomagielas: gufihttarat dáro-, ruoŧagielas
< go(d)vetter, vihttarat < svvitter; ulda dárogie-
las < hulder; háldi suomagielas < haltia.
Gatnešat
Bákteráiggi siste ledje gatnešat, ja daid eai
oaidnán oktage. Dan dihtii eai sáhttán daid
gitta váldit. De biddjojuvvui fierbmi dan bák-
teráiggi ovdii, gos mearkkašedje gatnešiid.
Ja go dat bohte olggos, de darvánii muhtun
dan fierbmái, dainna lágiin ožžo gitta. Dat
lei oahppan eanemustá fierbmeráhkadan-
bargui. Ja de biddjojuvvui firpmiid ráhkadit
ja maiddái čiktit. Muhto go ii ollán miehtá
vuovssa, de vácc ii čalbmeráiggiid mielde ba-
jás ja vulos ja dainna lágiin sáhtii doaimma-
hit barggus.
De ahkidišgođii, go lei okto. De luite olggos.
Beaivit bođii siidii. Muhtun eahket fas manai
olggos. Ja de láhppui, eai ge diehtán gosa šat­
tai, muhto várre (navde) dan ahte lei man-
nan ruoktot.
A ikio 1925, Anár.