Bálvvosbáikkit ja noaiddesvuohta Deatnogáttis

39 / 50

39
Goavddesgurnjálmmis
Mun ledjen ain gándaalmmái, bures vuollil
guoktelot jagi, muitala Hánsa. Ovtta eahket,
gaskkamuttos borgemánu, vulgen mun oag-
gut guikii. Mun ledjen suhkan miehtá guoik-
ka, ja ovdalaš gaskaija suhken mun gáddái ja
vulgen káfestallat.
Lea obbadálki ja áibba goalki. Ledjen mun
das dola bijadeamen, de fuomášin. Lemeta
tealttá bajil vielttis boahtá čáhppeslágan eal-
li. Ii dat oro leamen geatki iige beana, muh-
to eambbo dego njuorjju. De bođii bodnái
ja manai Lemeta tealttá duohkái, ja nu jávk-
kai dohko. Mun dal čuoččun ja geahčan ja
vuorddán dan fas ihtit doppe. Ii doppe oidno
šat mihkkige.
Mun aiddo áigon vázzilit geahččat mii dat lei,
ja gosa dat šattai, de šuvvagođii issorasat.
Ii dat lean ge guhká, de álge soagit sodjat
mu birra dego garra dálkkis. Lagamus soagis
heaŋgá čottaliidni. Dat maid orru njuolgga
áibmui. Mun in leat das go moadde lávkki
eret, muhto mun gal in dovdda maidige dálk-
kiid. Mu bokte lea áibba goalki. Riššasákki
oaččun doallat gieđas nu ahte dat ii čáskka.
Nu fáhkkestaga go dát šuvvan bođii, de jask­
kodii maid. Mun doapmalin geahččat tealt-
tá duohkái mii dat lei, ja gosa dat šattai mii
dohko manai.
In mun gávdnan doppe, in tealttá duohkin
inge siste, maidige ealliid, inge gal oaidnán
mannamin gosage dan.
Ledjen gullan ahte ovddešáiggis leat sihke
oaidnán ja gullan dán báikkis Goavddes­gur­
njálmmi ipmašiid, muhto in mun dieđusge
lean gal jáhkkán dasa maidige.
Káfe gal in šaddan dan háve gal vuoššat, inge
oakkastit ge šat eambbo. Mun vižžen oaggun­
biergasiiddán fatnasis ja mannen ruoktot.
Girjjis: Elle Máret Peđer, Ipmašat, 1992.
Sieidi Goavddesguras, veaháš bajábealde Geavgŋavuole.
Goavddesgurra mearkkaša dárogillii ”Trommeskaret”.
Sieiddi lahka leat golbma godderokki, mat vissásit leat
geavahuvvon bivdit gottiid oaffaruššama várás. Sieidi
lea maiddái geavahuvvon einnostit buori luossabivddu,
dihtet eallilan olbmot muitalit.