59 / 154
59
Válggat
Buohkat geain lea
vuoigatvuohta
, sáhttet
jienastit. Dalle leat sii mielde mearridea
men geat galget leat politihkkárat njeal
lje jagi ovddos guvlui. Dan sii dahket go
jienastit muhtin politihkalaš bellodaga.
Dus lea vuoigatvuohta jienastit go deavd
dát 18 jagi ja leat Norgga stáhtaássi.
Norggas leat golbma iešguđet válgga.
Dat leat stuorradiggeválga, sámedigge
válga ja gieldda- ja fylkkadiggeválga.
Sámediggeválggas sáhttet sápmelaččat
miehtá Norgga jienastit. Sii geat áigot jie
nastit sámediggeválggas, fertejit dieđihit
sámi jienastuslohkui. Olles riika lea juhk
kon 7
válgabiirii
gos sámit sáhttet jienas
tit politihkkáriid geaid sii háliidit galget
beassat Sámediggái.
Válggat leat juohke njealját jagi. Stuor
radigge- ja sámediggeválga lea seam
má jagi, ja gieldda- ja fylkkadiggeválga
seammá jagi. Gieldda- ja fylkkadigge
válggas sii mearridit geat galget stivret
ja mearridit sin gielddain ja fylkkas. Jos
diehtá ahte ii leat ruovttus dan beaivvi
go válggat dollojit, de lea vejolaš jienastit
ovdagihtii.
Válggat. Juohke jietna máhcco ja biddjo stobii. Dákkár
stobet leat juohke gielddas daid áiggiid go jienasteap-
mi čađahuvvo.
Jienasteapmi dáhpáhuvvá čihkosis. Juohke jienas-
teaddji ferte okto mannat liinni duohkái ja doppe son
vállje bellodaga man jienasta. Ii oktage oainne ja oaččo
diehtit maid don jienastat, jos ieš it hálit muitalit dan.
vuoigatvuohta
riekti
gieldda
suohkan
válgabiirii
válgaguovlluide
Gal njuoska gálbbenáhkki vatná.