57 / 74
56
Buddha riegádeami, morráneami ja jápmima. Muhtun báikkiin ávvudit
visot dáid dáhpáhusaid oktanis miessemánus. Dát basit gohčoduvvo-
jit
vesak
Sri Lankas ja
visaka
Thailánddas. Kiinnás ja Japánas ávvu-
dit Buddha riegádanbeaivvi cuoŋománu 8. beaivvi, su morráneami
juovlamánu 8. beaivvi, ja su jápmima guovvamánu 15. beaivvi.
Buddhisttalaš tempelat leat bálvaleami, dovddasteami ja medita-
šuvnna báikkit. Ovtta tempelguovllus sáhttet leat máŋga vistti main
lea iešguđetge doaibma. Muhtun tempeliin Lulli-Asias lea
stupa
Buddha muitomearkan gos sáhttá vurkkodit bassi dávviriid. Kiinnás
lea stupa viidásetovdánahttojuvvon ja das leat máŋga gearddi,
guđesge sierra dáhkki, ja gohčoduvvojit
pagodan
.
Buddhisttalaš dáidda
Ovddeš buddhismmas garve govvideames olbmuid, erenoamážit
Buddha. Maŋŋel dohkkehuvvojedje dákkár govvideamit, ja Buddha
govat ja báccit šadde eambbo dábálažžan. Buddha govviduvvo
máŋggaládje. Muhtomin govviduvvo askehtalaš Buddha mediteredet-
tiin
ovdal
go gávnnai čuvgehusa. Eambbo dábálaš lea čájehit Budd-
ha
maŋŋel
čuvgehusa. Son čohkká dábálaččat lotuslieđi nalde mii
govvida olbmo čuovgga ja čielga ipmárdusa ohcama. Dat vuohki mot
Buddha doallá gieđaid, sáhttá mearkkašit máŋga ášši. Go nubbi
giehta lea eatnama vuostá, de mearkkaša ahte son váldá eatnama
iežas ovddeš eallimiid buriid daguid vihtanin. Go giehta lea bajásguv-
lui, de mearkkaša ahte son háliida suodjalit sin geat ohcalit dorvvu
sus. Buddha jápmin govviduvvo dan bokte ahte son veallá gilgga nal-
de ja ámadadju oarjjás gosa beaivváš luoitáda.
Eallima juvlla
govvideami geavahit olu buddhisttat veahkkeneav-
vun buddhismma oahpa oahpahusas. Yama doallá juvlla sajis, ja lea
eallima ja jápmima duopmár. Juvlla siskkimusas leat govat golmma
eallis: spiidni, vuoncávaris ja gearpmaš. Dat ovddastit dan golbma
iešvuođa mat čatnet olbmo iežaset eallindillái: diehtemeahttunvuhtii,
anistupmái ja vaššái. Go ipmirda mot dát fámut váikkuhit ja billistit ol-
bmo, de sáhttá rievdaduvvot ipmárdussan, buoredáhtolašvuohtan ja
miehtemiellan.
Unna rieggážis guovddáža olggobealde olgeš bealde čájehuvvo
mii dáhpáhuvvá go čuovvola diehtemeahttunvuođa, anistumi ja vaši,
ja gurut bealde čájehuvvo mii dáhpáhuvvá go vuoitá dáid fámuid bad-
jel.
Dain stuora duolbbain gasku gova oaidnit iešguđetlágán diliid
maidda sáhttá ođđasisriegádit. Bajimusas olgeš bealde lea olbmuid
máilbmi. Vuolábealde oaidnit ruovttohis vuoiŋŋaid máilmmi. Stuora
čoavji govvida geažuhis háliidusa. Vuolimusas lea helvet, bákčasa ja