37 / 74
36
Hinduisma
Gii lea hindu?
Sátni “hindu” boahtá persialašgielas ja mearkkaša rievtti mielde olm-
moš gii lea Indias eret. Hindut eai geavat sáni “hinduisma” iežaset
oskku birra, muhto gohčodit dan
agálaš oahppan
(
sanatana dharma
).
Hindu lea dasto dakkár olmmoš guhte doahttala ja čuovvu dán “oah-
pa” (
dharma
). Oahpas leat olu ovdanbuktinvuogit.
Hinduismma historjjás
Hinduismmas ii leat oktage vuođđudeaddji, ii ge das leat makkárge
oskkudovddastus maid buot hindut sáhttet čuovvut. Hinduismma
ruohttasat leat máŋga duhát jagi boarrásat. Birrasiid jagis 1500 ovdal
min áigerehkenastima bođii olmmošjoavku oarjedavvin Indus-leahkái
India oarjjageahčen ja ásaiduvai dohko. Sii váikkuhedje daid oskko-
laš árbevierud mat ledje guovllus. Doppe gávdnojit olu bassi čállagat
dan áiggis ja gitta veaháš ovdalaš dan áigái go min áigerehkenastin
álgá, maid oktasaš namma lea
Veda
-čállagat. Muhtumat dáin čálla-
giin leat máidnosat hinduismma ipmiliidda, eará čállagat fas leat osk-
kolaš rituálaid birra, ja dasto vel earát leat máilmmi ipmárdusa birra
masa olmmoš sáhttá oahpásnuvvat go doaimmaha meditašuvnna
guru
bagadusain.
Veda-čállagiid osku lei eanas dan birra ahte makkár oaffariid
galggai oaffaruššat daidda iešguđetge ipmiliidda. Birrasiid jagis 500
ovdal min áigerehkenastima álggu dáhpáhuvve Veda-oskkus rievda-
mat. Oaffar ipmiliidda ii lean šat nu deaŧalaš, ja dan sadjái bohte osk-
kolaš oahpaheaddjit,
gurut
. Sin oahppa čállojuvvui ja gohčoduvvo
upanishadat
. Lei dát oahppa boares Veda-čállagiiguin ovttas mii ovd-
didii indialaččaid dan oskui maid dál gohčodit hinduisman. Guokte
ođđa oskkolaš suorggi maid bohciidedje dán áiggis,
jainisma
ja
budd-
hisma
. Dat maid váikkuhedje hinduismma hámi. Čuohtejagiin min ái-
gerehkenastima álggu birrasiid váldojuvvojedje maiddái olu dain ál-
bmotlaš oskkolaš árbevieruin oassin hinduismma oskkolaš árbevirrui.
Visot dát dahká ahte hinduisma ii leat ovttaskas vuogádat gos lea
okta dihto oskkudovddastus ja okta dihto čađaheapmi. Hinduisma lea
máŋggabealát.