10
geahččaledje buoremus lági mielde bissehit oskku dan bokte ahte
boaldit goavdáid/meavrresgáriid ja billstit bálvvossajiid (siiddiid).
1700-logu maŋit oasis loikkai dattetge girku beroštupmi sáme-
mišuvnna ektui. Læstadiusa áigge, dat mearkkaša 1800-logu gaskka-
muttos, ledje sihke Norgga ja Ruoŧa eiseválddit eanemus áŋgirat
oččodit sápmelaččaid oassin našunalstáhtii, seamma dássái go riikka
eará boargárat.
Ledje našunalstáhta beroštumit mat ledje guovddážis Sámis, ja
dat čuovuhii gávppašeami ja ealáhusdoaimmaid viiddideami. Nuorra
báhppan čálii Læstadius unna girjjaža das mot son oaivvilda Sáme-
guovllu sáhtášii buoremus lági mielde hukset bajás, ja mot stáhta
sáhtášii movttiidahttit dákkár doibmii. Sápmelaččat šadde dávjá
našuvnnalaš beroštumiid ja sámi sávaldagaid gaskii ahte eallit nu
mot ovddit buolvvat leat eallán. Læstadiusa áigge elle danne olu
sápmelaččat hui váttis dilis. Oallugat šadde njuolgut gillát stáhta,
ealáhusa ja gávpemárkana ovddasteddjiid vuolde, mii dávjá dagahii
stuora váttisvuođaid. Boađus lei stuora geafivuohta ja vártnuhisvuoh-
ta. Ieš Læstadius váivahuvai erenoamážit olbmuid stuora alkohola-
geavaheami dihte. Son moraštii maiddái go girku lei nu passiiva ja
berošmeahttun sápmelaččaid eallindili buorideami dáfus. Son guhte
lei "sámeguovlulaš" čielga sámi duogážiin sihke árbbi ja birrasa dá-
fus, ii sáhttán jaska čohkkát ja dohkkehit dán dili. Danne šattai son
okta dain iežas áigásaččain guhte garrasepmosit bealuštišgođii sáp-
melaččaid beroštumiid sihke vuoiŋŋalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš
áššiid dáfus.