51 / 154
51
Olbmot miehtá Norgga
vuosttildedje nasismma
Norgga álbmot
vuostálastigođii
dákkár
stivrenvuogi. Ollu oahpaheaddjit celke
eret bargguin danne go sin mielas ii lean
riekta ahte sii galge oahpahit ohppiide
ahte nasisma lei buorre. Ollugat sis sád
dejuvvojedje Girkonjárgii soahtefáŋgan
ja bággobargin. Ollu áviisačállit heite
čállimis danne go journalisttat eai há
liidan čállit ahte nasisma lea buorre, ja
ollu áviissat loahpahuvvojedje. Ollu
váhnemat eai diktán mánáid dieđihit
NS-bellodaga nuoraidjoavkku miellaht
tun. Muhtin olbmot čihkosis plánegohte
vuostálastit nasismma ja nasisttaid.
Olbmot geat eai čuvvon nasisttaid lá
gaid, biddjojedje giddagassii. 400 ol
bmo áššáskuhttojedje duomu haga ja
maid duiskalaččat dahje Norgga nasist
tat godde.
Dan áigge go 2. máilmmesoahti lei
Norggas, sáhtii nasisttaid ráđđehus
olbmuidčilgekeahttá
ja
dubmekeahttá
bidjat giddagassii. Juvddálaččat biddjo
jedje giddagassii, dušše danne go sii
ledje juvddálaččat. Eai danne go sii ledje
verrošan
. Hitler áiggui jávkadit buot
juvddálaččaid máilmmis.
Nasisttaid vuosttildeapmi
Sámis
Gávdnojit ollu muitalusat dan birramo
olbmot
vuostálaste
nasisttaid ja Duisk
ka soalddáhiid.
Muhtimat veahkehedjeolbmuid báh
tarit Englándii dahje Ruŧŧii. Earát fas
veahkehedje Norgga ja Englándda
soalddáhiid biktasiiguin, borramušai
guin, fievrruiguin ja eará dárbašiiguin.
Muhtimat vákšo Duiskka soalddáhiid
ja sin lihkastemiid ja dieđihedje Sovjet
(Ruošša) soahtehearráide dan maid sii
oidne. Daid gohčodit
Partisanan
.
vuostálastigođii
álge bargat vuostá
čilgekeahttá
ii čilget
dubmekeahttá
ii dubmet
verrošan
lága rihkkon
vuostálaste
barge vuostá
Grini giddagassii šadde sii geat vuostálaste nasisttaid.