63 / 156
63
Leat go duođat buot mat
neahtasčužžot?
Eai leat. Nehttii sáhttá juohkehaš čállit
ja almmuhit vaikko maid. Danne lea
dehálaš muitit ahte ii soaitte leat álo
riekta ja duohta buot mii doppe čuožžu.
Dat mearkkaša mii galgat
kritihkalaččat
árvvoštallat gálduid
ja dieđuid maid
mii lohkat ja gullat neahtas.
Manne lea neahttagivssi
deapmi earálágan go dábálaš
givssideapmi?
Neahttagivssideapmi dáhpáhuvvá
neahtas. Cuiggodeapmi, gohčodeapmi,
áitin
, olggušteapmi ja
sealggeduohkin
kommenteren dáhpáhuvvá sosiála
neahttaservodagain. Dat sáhttá leat ollu
garraseabbo neahtas go duohtaealli
mis danne go givssidit neahtas lea ál
kit go givssidit dábálaččat. Lea álkit
nuppi čálalaččat cuiggodit go njuolga
dadjat. Son gii givssiduvvo, ii sáhte
oaidnit maid givssideaddji rumašgiella
ja geahčastagat muitalit. Datte lea nu
ahte fasttes sánit sordet ja bávččagahttet
nuppi seammá garrasit, dáhpáhuvaš
dal njálmmálaččat vai čálalaččat. Čála
laš cuiggodeapmi ja áitin bissu das
čalmmiid ovddas. Dat ii jávkka.
Maid galgá bargat jos neahtta-
givssideami vásiha?
Neahttagivssideami galgá dieđihit
rávisolbmuide, dahje politiijaide jos dat
ii noga. Son gii givssida, berre diehtit
ahte neahttagivssideami sáhttá guor
rat ja duođaštit, ja ahte politiijat sáht
tet gávnnahit gii dan lea dahkan, jos vel
lea ge čiehkan iežas identitehta. Son gii
givssida, sáhttá ráŋggáštuvvot.
kritihkalaččat árvvoštallat
dárkilit
árvvoštallat
gálduid
son gii lea álmmuhan nehttii dieđu
sealggeduohkin
hállat ja árvvoštallat eará
olbmuid, nu ahte sii eai dieđe dan.
áitin
baldin
Dihtet go...?
...ahte váhnemiin lea vuoigatvuoh
ta geahččat ja čuovvut maid don
čálát, dajat ja almmuhat earáide
sosiála neahttaservodagain.