55 / 78
55
ain lohkamat márkanáigge (skábmamánu álggus) gosa sáhttet
čoahkkanit olu olbmot rohkosiidda, sálmmaid lávlut ja sártniid gullat.
Dákkár čoakkalmasain čoahkkana maiddái sárdnideddjiidráđđi, dat
mearkkaša moriiduslihkadusa guovddáš sárdnideaddjit. Dalle mearri-
dit mátkeruvttuid gos sárdnideaddjit galget fitnat boahttevaš jagi. Alm-
molaš lohkamiin lávlot Landstad boares (ii rievdaduvvon) sálbmagirj-
jis. Eahpeformálalaš lohkamiin geavahit dávjá sálbmagirjji maid sear-
vegottit ieža leat ráhkadan. Dat gohčoduvvo "
Vekter-ropet
". Girjjis
leat maiddái vuoiŋŋalaš lávlagat maid Davvi-Norgga, Suoma ja Ruoŧa
leastadialaččat leat čállán.
1990-logu álgogeahčen dagahii guhkitáigge siskkáldas riidu
ahte Ivgu-suorgi earránii "fundamentalisttalaš" ja "liberála" suorgin.
"Liberála"-namahus lea veaháš eahpedárkil, danne go goappašat
suorggit leat teologalaččat konservatiivvat. Vuostelasvuođat vulget
belohahkii teologalaš áššiin (omd. Biibbala sivdnádusčilgehusa oain-
nus) ja belohahkii ehtalaš norpmain (omd. earráneami ja ođđasis nái-
taleami oainnus). Ledje maiddái eará vuostelasvuođat, omd. autori-
tehta- ja jođiheami-oainnus. Goappašat suorggit gohčodit iežaset luh-
terlaš-leastadialažžan, muhto dollet lohkamiid goabbat searvegottiin,
ja orro leame váttis soabadit dán guokte beali lagamus áiggis. Nu
gohčoduvvon "liberála" bealli almmuha bláđi
Under vandringen
. Dat
eambbo konservatiivvalaš bealli ("fundamentalisttat") mii lea gievrrat
Ivgu siskkit osiin, leat almmuhan sierra lávllagirji,
Det gamle vekter-
rop
. Sii leat maiddái deaddilahttán ođđasit olu boares luhterlaš čálla-
giid.
Čoakkalmas Návuonas
ođđajagemánus 1980. Vuorká:
Nord-Troms Museum (govva: Eirik
Borg).