Table of Contents Table of Contents
Previous Page  71 / 134 Next Page
Information
Show Menu
Previous Page 71 / 134 Next Page
Page Background

71

Tjaalehvuekieh

Giehtjedimmievuekie:

Eatnoelohkemen geatskanimmine manne

leam böörenjasteme, daej golme åarjel­

saemien tjaalegigujmie, vueptiestidh guk­

tie tjaelijide identitetedierhkestæmman

biejedh. Voesteges giehtjedidh mennie

tsiehkesne jijtjemh åehpenedtieh dåeh­

kien lihtsegine, fuelhkesne, sliektesne,

almetjevoetine, mohte aaj guktie jijn­

jebhlåhkoen kultuvrese geatskanieh.

Daennie suerkesne maaje jijnje dotkeme

joe dorjesovveme – iemiealmetji dot­

kij aaj aatskadamme daam aamhtesem

giehtjedidh. Saemien lidteratuvrefaages­

ne daelie leah jijnjebh saemien dotkijh,

jih ovmessie lohkemh, tjielkestimmieh

gusnie saemien aerpiemaahtoen teeksth

jih daaletji lidteratuvrh giehtjedamme

jih tjielkestamme, hævvi leam daejtie aaj

nahtadamme mov barkosne.

Giele, jih jijtse gielene tjaeledh lea vihke­

les orreme saemien lidteratuvrine, Rauna

Kuokkanene jeahta, ihke nimhtie sae­

mien tjaelijh vuastalieh jijtsh kultuvre­

ste ovnohkens sjidtedh (2001:81).

Såemiesh saemien tjaelijh utnieh giele

lea vihkielommesem sjiekem tjaeledh.

Satne soptseste åemie saemien tjaelije jih

lohkehtajja Hans-Aslak Guttormen bijre,

guhte lea åehpies veadtam jih lihtsegem

saemien njalmeldh jih tjaaleldh aerpie­

maahtoj gaskesne, altese mielen mietie

saemien kultuvre gåerede barre saemien­

gielesne buerkiestidh, juktie individen

vuerkie lea ietniengielen baakoj sisnie

jielieminie. Vijriebasse Kuokkanene

muana siejhme sjieredastesem saemien

tjiehpieslidteratuvresne lea saemiej veljie

eatnemebuerkiestimmieh, jih aaj saemiej

laahkoedomtesem eatnemasse, nov guktie

eatnemen lea sealoe – jih nimhtie aaj

vihteste

animistihke

vuajnoem.

Teovrijen geatskanimmie

Ethnocriticism

, eatnoelohkeme lea lidtera­

tuvrelohkeme-suerkiem man lea jijnje

ektieneebnh

postkolonijalistihke

lohke­

misnie, gusnie koloniseeremen tsiehkieh

giehtjede. Postkolonijalistihke lohkemis­

nie jis vihtesje gieltege-svihtjedimmide

jih joekehtside imperialistihke jarngeste

jih raadtan, kolonijale ambivalensem,

seammasienten jis tjuvtjede guktie kolo­

nisereminie- jih koloniseredovveme

bielide sinsitnide dijpieh. Eatnoelohke­

men jis tjarkebe tjierteste man daerpies

kultuvren jijtsevuerkiem giehtjedidh –

jih aaj giehtjedidh guktie, jih magkerh

lidteratuvrevuekieh nuhtjedieh.

Gærjeste

Vuelieh jih Tjihtesh – 3 voernges

åarjelsaemien vaajestæjjah

, ČálliidLágádus

2008.