272
De don oainnát ahte ekonomiija váikkuha máŋgga láhkai
eallimis.
Min deháleamos ealáhusat
Leat sierralágan ealáhusat mat buvttadit roavvagálvvuid,
gárvánan gálvvuid dahje bálvalusaid. Eanadoallu lea
dakkáraš ealáhus, ja nubbi lea industriija, ja goalmmát
fievrrideapmi. Dábálaččat juhkkojuvvojit ealáhusat golmma
jovkui: vuođđoealáhusat, sekundára ealáhusat ja bálvalus
ealáhusat.
•
Vuođđoealáhusat
leat eanadoallu, vuovdedoallu, guolá
steapmi ja boazodoallu. Dat atnet ávkki resurssain maid
luondu šaddada.
•
Sekundára ealáhusat
leat fas dakkárat mat ráhkadahttet ja
reidejit biergasiid ja ávdnasiid.
•
Bálvalusealáhusat
dahket bálvalusaid. Dasa gullet alm
molaš bálvalusat, dego dearvvašvuođasuorgi ja oahpahus,
ja priváhta bálvalusat leat fas dakkárat go báŋkkut ja
hoteallat. Din oahpaheaddjit gullet bálvalusealáhussii.
Norgga ealáhusat leat eatnašat priváhta oamastusain, muhto
stáhta oamasta stuorra osiid Statoil:as ja Norsk Hydro:s. Leat
maiddái dakkár ealáhuserohusat go mearraealáhusat ja
nannánealáhusat.
Vuođđoealáhusat
Guolásteapmi
Dat alit bealdu,
eará sániiguin daddjon Norgga mearra
guovlu, lea guđa geardde viidát go Norgga nannán. Leat
ollu vejolašvuođat lassánahttit mariidna- dahje mearraealá
husaid. Muhto dat eaktuda ahte mii ávkkástallat guolle
riggodagaid jierpmálaččat nu ahte boahtteáiggis ge sáhttá
atnit ávkki dain. Dát mielddisbuktá ahte ferte lasihit luossa
biebmama ja hutkat ođđa šlájaid maid sáhttá biebmat. Dan
lassin vel ferte earámariidna roavvaávdnasiid (omd. debbuid
ja skálžžuid) šaddadit ja buvttadit.
roavvagálvu:
råvare
gárvánan gálvvut:
ferdigvarer
reidet:
ordne
nannán:
fastland
roavvaávnnas:
råstoff
deappu – debbot
: tang
skálžu:
skjell
