Mii dáppe 1

116 / 156

116
Ealáhusat ja ássan
Ovdal ásse finnmárkulaččat hui bieđg­
guid, muhto maŋimuš áiggiid leat olb­
mot fárrestaddan eret smávva gilážiin
stuorát báikkiide, nugo omd. Áltái,
Hámmárfestii ja Girkonjárgii. Áltá lea
báiki gosa eanemus olbmot leat fárren
ja šattai gávpogin 2000:s. Dál orrot
Álttá suohkanis sullii 19 000 olbmo.
Áltá lea Oarje-Finnmárkku gávpe- ja
skuvlaguovddáš. Hámmárfeasta lea
dovddus go leat leamaš máilmmi davi­
mus gávpot ja lea dan sivas geasuhan
ollu turisttaid. Stuorámus ealáhus lea
guolle- ja gássaindustriija.
Mátta-Várjjat gielddas ásset eanemus
olbmot Nuorta-Finnmárkkus. Girko­
njárga lea stuorámus čoahkkebáiki.
Stuorámus ealáhusat leat bálvalus­
ealáhusat, ruvkedoaibma ja suodja­
lus . Čáhcesuolu lea fylkka oaivegávpot
gos lea Finnmárkku fylkkagieldda­
hálddahus.
Rittus lea guolásteapmi stuorámus
ealáhus. Báikkiin nugo omd. Báhca­
vuonas, Gáŋgaviikkas ja Honnesvágis
leat guolásteapmi ja guolleindustriija
váldoealáhus. Sis-Finnmárkkus fas leat
Kárášjohka ja Guovdageaidnu stuorá­
mus báikkit ja viidodagas leat dát guok­
te báikki Norgga stuorámus gielddat/
suohkanat. Dehálaš ealáhusat dáppe
leat boazodoallu, ollu almmolaš bargo­
sajit ja bálvalusealáhusat . Kárášjogas
gávdnat Sámediggegárdima ja NRK
Sápmi. Guovdageainnus lea Sámi Alla­
skuvla. Deanus fas lea Sis-Finnmárkku
Diggegoddi.
bieđgguid sierra, iešguđet guovllus
fárrestaddan duos dás ain fárre muhtin
guolle- ja gássaindustriija industriija mii
buvttada guoli ja gássa
bálvalusealáhusat bargit geat bálvalit
earáid, omd. buvdabargit, oahpaheaddjit,
dearvvašvuođadivššárat
ruvkedoaibma luonddus viežžat ávdna­
siid nu go ruovddi, veaikki ja golli
suodjalus militeara
guolásteapmi guollebivdu
guolleindustriija guollebivdu, guolle­
fievrrideapmi, čollen, vuovdin, ja buot
eará mii guoská guollebargui
bálvalusealáhusat omd. buvddat/
rámbuvrrat, divohagat, skuvllat,
dearvvašvuođadivššohagat