121 / 156
121
Nordlánda
Sturrodat
38 460
km
2
Alimus várri
Oksskolten
1916 mbá
Stuorámus suolu
Iinnásuolu/
Hinnøya
Guhkimus johka
Vaapstejeanuo/
Vefsna
Stuorámus jávri
Røssvatn
Olmmošlohku (2013)
240 527
Gielddaid/suohkaniid lohku
44
Stuorámus gávpogat
Bådåddjo,
Måehvie/Mo i Rana
ja
Narviika
Fylkka oaivegávpot
Bådåddjo
Ealáhusat ja ássan
Nordlánddas leat eanemus guolástead
djit Norggas. Miehtá Nordlándda rittu
leat coages
mearraviidodagat
gos leat
buorit guolástansajit. Lofuohta lea
dovddus giđđadorskebivddu geažil.
Dalle boahtá
gođđadorski gođđat
olggobeallái Lofuohta. Guolásteaddjit
bivdet dalle issorasat dorski.
Nordlánda lea Norgga stuorámus
elrávdnje
fylka. Oassi dán elrávnnjis
geavahuvvo industriijas nugo Mosse
ren/Mosjøenis, Måehvien/Mo i Ranas ja
Glomfjordas. Muhto Nordlánda vuovdá
maid ollu elrávnnji Lulli-Norgii.
Sámit ásset Nordlánddas davvin gitta
lulás. Davágeahčen Nordlándda manná
maiddái giellarádji gaskal davvisáme
giela ja julevsámegiela. Ja lulligeahčen
álgá fas lullisámegiella. Divtasvuodna
lea stuorámus báiki julevsámegiela
guovllus. Árran julevsámeguovddáš
lea Ájluovttas, Divtasvuona gielddas.
Maajehjaevrie/Majavatn lea fas lullisámi
báiki lullin Nordlánddas ja dán rájes
álgá lullisámi boazodoallu.
mearraviidodagat
mearraguovllut
gođđadorski
dorski mii áigu gođđat
gođđat
luoitit meađđemiid
elrávdnji
elektrisitehta