Sabetnjuikun
Sabetnjuikumii dárbbaša buriid rusttegiid. Erenoamážit lea dehálaš ahte gáma lea bures gitta sabehis, muhto liikká dan láhkai ahte sáhttá lihkahallat juolggi bajás vulos. Odne lea sabetnjuiken šaddan hui teknihkalaš valáštallan. Gitta 1980 jagiide lei sabetnjuiken dábálaš valáštallan, maiddái Sámis.
Muhto dan maŋŋá šadde stuorra gáibádusat luohkáide ja rusttegiidda, nu ahte odne lea hui unnán geat njuikejit sabehiiguin. Muhto sabetnjuikun lea hástaleaddji, čearggus ja somá go beassá leat áimmus. Sáhttá geavahit njuikehaga dahje bovnna mas beassá njuiket.
Lášmmohallamis addá dát affektiiva ja motorihkalaš hástalusaid go galgá sabehiiguin njuikut.
Eará fágaid ektui: Sámegielas sáhttá oahppat sániid sabetnjuikema oktavuođas. Luonddufágas fas fysihkalaččat mii dáhpáhuvvá go sabehiiguin njuike, sihke go čierasta njuikehaga vuostá, áimmus ja go seaivu.
Birkely, Hartvig (1994). I Norge har lapperne først indført skierne. Iđut, Billávuotna.
Flemmen, Asbjørn (2009): Skileik, Universitetsforlaget, Oslo.
Doahpagat
lea dat čierastanláhttu mii vuolggasajis manná njuikehahkii.
sadji gos sabehiiguin njuiket
lea dat báiki gos sáhtát čađahit sabetnjuikuma. Ferte luohkká gos oažžu leavttu, ja de njuikehat, ja sadji gokko seaivu ja báiki gos sáhtát bissánit.
lea dat ávnnas mii guoddá olbmo muohttaga alde go čuoigá, čierasta dahje njuike.
