Okta mii lea ollu rievdadan oainnu lihkadeami dáfus, lea go kristtalašvuohta fievrriduvvui Sápmái. Vuosttaš sámit gásttašuvvojedje Norggas 1313. Ovdamearkka dihtii ledje Norgga eiseválddit ceggen 17 girku Finnmárkku riddoguovlluide 1500-logus. Girkoceggema duogáš eiseválddiid beales lei čájehit ahte guovlu gulai sidjiide, muhto maid ahte sámit galge šaddat kristtalažžan. Máŋga sámi maid boldojuvvojedje dahje goddojuvvojedje kristtalašvuođa nammii. Kristtalašvuođas lei duálalaš oaidnu, siellu ja gorut. Beastit sielu lei dat mii lei dehálaš, ja gorut lei dat mii dagai suttu. Dat maid gorut dagai, mii ii guoskan bargui, lei suddu. Dat ledje rytmmalaš lihkastagat, dánsun, juoigan ja dagut mat eai lean ávkkálaččat birgemii.
Lášmmohallan-sátni lea čadnon skuvlafágii, ja boahtá sánis lášmat. Sátni lea sajáiduvvan fágaplánaide ja skuvlla árgabeaivválaš gillii. Sátni lášmat čadno eanemusat dan oassái lášmmohallanfágas mii gokčá fysalaš ja mortováralaš (dovdohoalda) ulbmiliidda ja unnit kognitiivva ja affektiiva ulbmiliid ektui.
Olggobealde skuvlla geavahuvvo eanáš sátnin «hárjehallan» go ulbmil lea buoridit fysalaš osiid olbmos, ja go lea gilvvohaddamin, de geavahuvvo «valáštallan»-sátni. Sátni lihkadaddan geavahuvvo ovdamearkka dihtii otná mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus fáttás «Luondu, dearvvašvuohta ja lihkadeapmi». Lihkadan sátni orru fátmmasteamen viidát go sisdoallu sániin lášmmohallan ja valáštallan.
Fysalaš doaimmat leamašan hui guovddážis sámiid eallimis, sáhttá dadjat gitta otná beaivái. Vaikko otná eallin, maiddái Sámis, gáibida gaskamearálaččat unnit lihkadeami go ovdal. Eanet sámit, go ássit min riikkain, leat vuođđoealáhusain. Ahte sáhttit ávkkástallat luonddus, lei ja lea ain, hui guovddážis sámiid eallimis. Ja dan oktavuođas lei maid dat ahte resurssat galge bistit maid boahtte buolvvaide.
Daid olbmuin geat bukte ja háhke borramuša bearrašii, lei stuorra árvu. Sis ledje maid goađis ja lávus gudne čohkkánsajit, lagamus boaššu. Sihke juoigamis ja muitalusain lei máŋgii guovddážis dat gii leai viššal, searra, lášmat. Dan sáhtii gullat juigosis ja muitalusain.
Mánát ovdánit riegádeami rájes unnit/eanet vissis minstara mielde. Muhto dasa lassin fertejit mánát oažžut vejolašvuođa lihkadit, nu ahte olles máná fysalaš, psyhkalaš ja sosiála oassi ovdána. Dat mearkkaša ahte stoahkan, ja fysalaš stoahkan, lea hui dehálaš oassi máná eallimis. Stoahkama vuolggasadji lea dan birrasis gos mánná bajásšaddá ja sáhttá lohkat ahte stoahkan lea gaskal niehko- ja albmamáilmmi. Dasa lassin bohtet dat lihkastagat mat gálget hárjehit áicui dahje dovdui. Ja dat lea lihkastagat gos mánná jorrá, fierrá, manná birra, mat hástalit dássedeaddodovddu. Njuiket vulos allagasas, nu ahte lađđasat ja deahkit ožžot hárjehallama. Maiddá lea liikedovdu hui dehálaš, erenoamáš álgo eallinjagiid. Dat lea lagaš oktavuođain váhnemiidda ja earáide, muhto maid dat vásáhusat maid oažžu go gahččá ja bávččada. Mánná maid gilvala eará mánáiguin, ja lea máŋgii rámis go nagada fysalaš hástalusaid.
1946:
Ruoŧabealáde álggahuvvojedje sámi gilvvohallamat jo 1946:s, skuvllaid gaskasaš gilvvuiguin. Jurdda riegádii ja Ruoŧa Sámi Valáštallanlihttu (SSIF) vuođđuduvvui 1948:s.
1950:
1950:s lágiduvvojedje vuosttaš stuorra sámi gilvvut Vilhelminas. Dát lihkostuvai hui bures, lei stuorra álbmotdeaivvadeapmi gos eanet go 1000 geahčči čuvvo gilvvuid.
1979:
SVL – Sámiid Valáštallanlihttu ásahuvvui 1979:s. Dán sámi ovttastumis ledje mielde sihke Ruoŧa, Suoma ja Norgga searvvit, geat galge ovddidišgoahtit sierralágán valáštallamiid sápmelaččaid várás. Ii doaibman nu go lei jurddašuvvon, lei lossat ja váttis jođihit dán barggu golmma riikka sápmelaččaid várás.
1990:
1990:s rievdaduvvui danne SVL:a organiserenvuohki ja ođđa davviriikkalaš valáštallanlihttu SVL / SRF ( Sámiid Valáštallanlihttu / Samenes Riksidrettsforbund) vuođđuduvvui ja maiddái golbma sierra guovllulihtu ásahuvvojedje, namalassii Ruoŧa, Suoma ja Norgga guovllulihtut.
Buot guovllulihtuin leat 2 áirasa SVL stivrras. Lihtuid bajimuš orgána lea Sámiid Valáštallandiggi, mii lágiduvvo juohke goalmmát jagi.
2003:
Spábbačiekčan ásahii sierra spábbačiekčanlihtu, SSL, jagi 2003:s.
(Historjjálaš dieđut ovdanbuktojuvvojit «Sámi valáštallan lihttu, Norga» ruovttusiiddus).
Sámi Valáštallanlihtu otná doaimmat leat heargegilvvohallan, čuoigan, viehkan, njoarosteapmi ja spábbačiekčan.
