Čuoigat
Sámis leat gávdnon hui boares sabehat jekkiin ja dat boarrásepmosat lea badjel 2300 jagi boarrásat. Leat geavahuvvon guokte dábálaš sabeha, muhto lea maiddái geavahuvvon okta guhkes ja okta oanehis sabet, mainna hoigá iežas ovddos. Lea maid geavahuvvon okta dahje guokte soappi. Odne geavahit sabehiid unnit dábálaš bargguid ektui. Sabehat geavahuvvojit čuoigat nuppi báikkis nuppi báikái, ja maiddái hárjehallamiid ja gilvvuid oktavuođas.
Lášmmohallamis gullá čuoigan sihke olgodoaimmaide, stoahkamis ja valáštallamis. Čuoigan hástala motorihkalaččat (dovdohoalda), muhto maiddái mo čuoigat, dát hástala sávrivuođa, gievravuođa ja snáhppilvuođa.
Eará fágaid ektui: Čuoigama sáhttá maiddái geavahit luonddufágas, gos fáddá lea muohta, dálki, bivdu ja fysihkka. Sámegielfágas fas go oahppá sániid mat gullet sabehiidda ja čuoigamii. Čuoigan sámis sáhttá maid leat fáddán servodatfágas.
Birkely, Hartvig (1994). I Norge har lapperne først indført skierne. Billávuotna Iđut.
Flemmen, Asbjørn (2009): Skileik, Universitetsforlaget, Oslo.
Doahpagat
gáma, skuovva mii geavahuvvo go čuoigá ja čierasta.
lea dat ávnnas mii guoddá olbmo muohttaga alde go čuoigá, čierasta dahje njuike.
dat rustet mii addá oktavuođa gaskal sabehiid ja čuoigi.
maid doalat gieđas, mii lea mielde addit leavttu go hoiggat, addá stáđisvuođa ja sáhttá maid geavahuvvot goahcat.
