Goahcat ja moalkasaddat sabehiiguin
Ovdal ráhkadedje olbmot ieža sabehiid. Dat galge maiddái bissut juolggis. De ráhkadedje náhkis dahje bessodagas mohkki mii lei gitta sabehis ja gosa sáhtte nahkehit gápmaga go galge čuoigat. Dáid gohčodedje bessotsabehiid. Go luohká lei menddo ceakkus vulos, de lei vuohki čugget soappi/soppiid háhce gaskii jo čohkánit daid ala nu ahte soappit guhce go čierastii. Go galggai moalkasaddat, de lei vuohki bidjat soappi/soppiid dan beallái gosa galggai mohkkasit ja bidjat deattu soappi/soppiid ala, dalle moalkasii dan guvlui.
Lášmmohallamis addá dát affektiiva ja motorihkalaš hástalusaid go galgá čierastit dahje moalkasaddat.
Eará fágaid ektui: Sámegielfágas sáhttá oahppat sániid čierastallama ektui. Ja luonddufágas fas fysihkalaš mii dáhpáhuvvá go goahcá dahje moalkasaddá.
Birkely, Hartvig (1994). I Norge har lapperne først indført skierne. Billávuotna Iđut.
Flemmen, Asbjørn (2009): Skileik, Universitetsforlaget, Oslo.
Doahpagat
«sabetbáddi» mii lea ráhkaduvvon botnjon seađggas dahje soajis
geahpidit leavttu
dán oktavuođas. Go čierasta ja go lea doarvái leaktu, de sáhttá geavahit soappi goahcan dihte dan bealde gosa galgat moalkasit. Dahje sirdit deaddu olggut juolgái, ja de moalkasit dan beallái gos siskkit juolgi lea.
lea dat ávnnas mii guoddá olbmo muohttaga alde go čuoigá, čierasta dahje njuike.
maid doalat gieđas, mii lea mielde addit leavttu go hoiggat, addá stáđisvuođa ja sáhttá maid geavahuvvot goahcat.
