23 / 132
20
10 • Taale-vijreme
Lohkeme matematihkesne.
•
Learohkh tjuerieh tekstem lohkedh jis lïerehtimmide lutniestidh. Tjaelieh taalide mah fååtesieh
jis ryöknedimmie-boelhke edtja staaran sjïdtedh.
Goerve-Gaastan påaske-sualadimmie
Aelhkie lij govledh politijemïestere njåajjan.
Ij man gellien aejkien munnjien viehkien mietie ringki.
– Vaj, politije-mïestere jeehti. Mijjieh daejrebe Goerve-Gaasta sån
sæjhta akten gåatan Nesliesne daan jïjjen tjoeltestidh.
Sæjhta sån laessiem goervigujmie sualadidh. Ibie mijjieh maehtieh
maam darjodh.
– Guktie daejrede edtja dam darjodh? Manne gihtjim.
– Akte politije-barkije dan duekesne bussesne daan biejjien tjahkasji. Meehti lohkedh
guktie Goerve-Gaasta tekste-bïevnesem tjeeli. Desnie tjeeli: Mijjieh daan iehkeden
Nesliesne tjåanghkenibie.
– Dellie tjoerebe dam tjöödtjestidh, jeehtim. Dijjieh maam joem vielie daejrede?
– Mij akt, politije-mïestere jeehti. Dan gåetiem gïehtjedibie. Dellie
paehperem gaavnimh gusnie vuesehte dïhte naan gåetiej gåajkoe
Nesliesne ussjedamme. Mijjieh barre golmesh daesnie daan iehkeden,
juktie ibie nahkesjh gaajhkh gåetide geehtedh.
– Manne hov daajram! Vedtieh munnjien gåetie-nommeride, edtjebe
vuejnedh guktie nahkasjibie.
Politije dejtie gaektsie gåetie-aajhteridie bïeljele. Seamadieh edtjieh
vaeptie-öörnegem tjaeledh. Göökten haaran joekehtieh, guktie maehtieh
sinsitniej gåetide geehtedh. Haeride tjåanghkan biejieh guktie tjåenghkie
gåetie-nommerijstie dah göökte haerine seammalaakan sjidtieh.
Magkere gåetie-nommerh dan haerien?
1. haerie man gåetie-nommerh: , , ,
2. haerie man gåetie-nommerh: , , ,
–
Daate vihkeles, politije-mïestere tjåarvoeji gosse ånnetje dan mænngan ringkie.
– Paehperen duekesne gåetie-nommeridie tjaaleme: Mijjieh aelkebe dah golme gåetiejgu-
jmie mej leah gåetie-nommerh 55 ektesne. Jis buektiehtibie gaavnedh magkerh golme
gåetieh dah, sih buektiehtibie Goerve-Gaastam joe daan iehkeden feengkedh.
Gaavnh dejtie golme gåetide gusnie gåetie-nommeri tjåenghkie 55.
+ + = 55