Sápmi ja máilbmi
22
Fredrik 3.
Oktoválddi gonagas
Kristian 4. lei čohkken ollu riggodagaid Norgii
dan áiggis go son stivrii. Fredrik 3. lei Dánmárku-
Norgga gonagas maŋŋá Kristian 4. Son stivrii ja
giid 1648–1670. Son ii liikon ahte eanahearrát gal
ge leat mielde mearrideamen. Son mearridii ahte
dušše sus lei lohpi mearridit dehálaš áššiin. Jagi
1661 rájes gitta jagi 1814 rádjái stivrejedje okto
válddálaš gonagasat Dánmárku-Norggas. Kristian
4. lei ollu johtán Norggas ja lei hui oahpis Norggas.
Fredrik 3:s lei álkkit stivret go diđii gos
luonddu
riggodagaid
gávdná ja galle olbmo riikkas ásse.
Gos ja mo stivrii?
Fredrik 3. stivrii Dánmárkku, Norgga, Ruonáeatna-
ma, Færsulluid ja Islándda. Son ieš válljii
mielbar
giidis
. Gonagasa
vearrofálddit
ja
leanahearrát
gái-
bidedje vearu ja adde
sáhkuid
, ja gehčče bearrái
ahte olbmot láhttejedje albmaláhkai.
Dánmárku-Norgga vuosttaš
oktomearrideaddji
gonagas stivrii garrasit. Dattege ii sáhttán gáibidit
seamma ollu vearu Norgga ássiin go Dánmárkku
ássiin. Son balai ahte olbmot
vuostálastigohtet
jos
menddo garra gáibádusat šaddet. Ollu riggoda-
gat bohte oainnat Norggas. Norggas eaiggádušše
eanaš boanddat iežaset eatnamiid. Nu ii lean Dán-
márkkus. Doppe ledje eanabargit geat barge eana
hearráid ovddas. Eanahearrát eaiggádušše eatna
miid.
Eanabargit
eai ožžon lobi fárret eret dan
guovllus gos ledje riegádan.
Jagi 1661 rájes gitta
jagi 1814 rádjái
stivrejedje okto
válddálaš gonagasat
Dánmárku-Norggas.
luondduriggodagaid
riggodagat maid luonddus
fidne, omd. olju, silba,
muorjjit, náhkit ja guolit
mielbargiidis
bargit geat barget ovttas
gonagasain
vearrofálddit
gáibidedje vearu riikka
ássiin
leanahearrát
stivrejedje leanas/fylkkas
sáhkuid
ferte máksit sáhku jos lea
dahkan juoidá maid ii lean
lohpi
oktomearrideaddji
oktoválddálaš
vuostálastigohtet
álget čájehit vuostemiela
eanabargit
bargit geat barget eana
doallobargguiguin, omd.
gilvet, veltejit, rádjet
