86 / 156
86
stohpu/visti
geaidnu
bálggis
Tevdnet kártta
Kárta lea tevnnet
eanadagas
mii lea
gehččon bajábealde. Kártii galget čáhkat
ollu dieđut smávva sadjái. Maid ferte
kártatevdnejeaddji dalle bargat?
Álkidit
Tevdnejeaddji ii sáhte váldit mielde
buot maid son oaidná go áigu tevdnet
kártta. Son ferte álkidit, sivas go ii leat
sadji tevdnet buot maid oaidná. Dalle
ferte son guođđit muhtin dieđuid mat
eai leat nu dehálaččat.
Unnidit
Diŋggaid maid son áigu tevdnet kár
tii, ferte son unnidit ollu eambbo go
mii duohtavuođas lea. Dalle lea kárta
tevnnet mii čájeha eanadaga, sihke álki
duvvon ja unniduvvon. Jus smiehtat
máilmmekártta birra, de smiehtat man
ollu dat lea unniduvvon ja álkiduvvon
vai olles máilbmái lea sadji kártii.
Symbolat ja ivnnit
Tevdnejeaddji geavaha maiddái
symbo
laid
ja ivnniid sániid sadjái. Okta smáv
va symbola sáhttá muitalit ollu ovtta
kárttas dahje maiddái ivdni muitala fas
eará. Kártii leat dávjá tevdnejuvvon
symbolat mat muitalit maid iešguđet
symbola dahje ivdni mearkkaša.
Muhtin symbolat kárttas
Kárta lea muhtinlágan giella, kodagiel
la. Kárttas leat ollu smávva tevnnegat
dahje symbolat mat muitalit ollu lassi
dieđuid daid birra mat doppe gávdno
jit. Go mii galgat kártta lohkat, de fertet
dovdat kodaid maid tevdnejeaddji lea
geavahan.
Kártii lea maiddái merkejuvvon gos
davvi lea. Dábálaččat lea davvi kárttas
álo bajimuččas. Eai buot kárttain leat
seammalágan kodat, muhto dát leat
muhtin ovdamearkkat:
jávri
várri
girku
eanadagas
luondduguovllus/eanahámis
symbolaid
govaid dahje mearkkaid