72 / 156
72
Sápmi lea min iežamet guovlu. Dat lea guhkkin davvin
máilmmis ja orru siskkimuččas Eurásia eanapláhta alde.
Danne eai leat eanadoarggástusat ja vulkánat Sámis. Sámis
lea guhkes
riddu
.
Rittuguovlluin
leat sihke sullot, njárg
gat ja vuonat maid jiekŋaáigi lea guhkesáiggi badjel háb
men. Sámi alla várit ja gáissát leat šaddan daid áiggiid go
eanapláhtat nordašuvve oktii. Dan áigge ledje Sámi várit
seammá alladat go Himalaya várit. Biekkat, jiekŋa ja arvi
ja muohta leat golladan váriid nu ahte dat eai leat šat nu
alladat.
Go muohta ii geargga suddat geasis, ja deddojuvvo čoahk
kái jagis jahkái, de šaddá muohta jiekŋan. Jiekŋa stuorru ja
assu
jagis jahkái, ja loahpas šaddá
jiehkkin
. Jiehkki lea dat
stuorra assás jiekŋa mii govččai eatnama.
Sullii 20 000 jagi dassái lei olles Sápmi jiehki vuolde. Dát
jiehkki, mii muhtun sajiin lei máŋga kilomehtera asu,
háb
mii
min eatnamiid. Áiggiid čađa leat leamaš ollu
jiekŋa
áiggit
.
riddu
mearragáddi
rittuguovlluin
mearra
gátteguovlluin
assu
šaddá asit
jiehkkin
stuorra , viid
dis jiekŋa. Oasi jiehkis
mii gohčodit jiekŋan.
hábmii
ráhkadii
jiekŋaáiggit
áigi goas
jiehkki govččai eatna
ma
mbá
mehtera bajá
bealde áhpedási
Giebmegáisi/Kebnekaise
lea ruoŧabeale Sámi alimus
várrečohkka. Dat lea 2106
mbá
allat. Várrečohkka lea
oassi várreráiddus mii šattai
go eatnamat nordašuvve ok-
tii. Dát várreráidu dahká otne
ráji gaskal Ruoŧa ja Norgga.