Silba geavahuvvui
ruhtaráhkadeapmái,
veaiki geavahuvvui
stohpogálvvuide nugo
ruittuide, ja ruovdi
gis geavahuvvui
ráhkadit kanonaid,
bissuid ja luođaid.
109
1600–1750
Ruvkedoaibma
Ruvkedoaibma buvttii ollu ruđaid earret eará Dán-
márku-Norgga gonagassii. Ruvkkiin vižže máŋgga
lágan ávkkálaš metállaid main sáhtte duddjot ollu
ávdnasiid
vuovdemassii
. Johtui bohte
silba
ruvkket,
veaike
ruvkket ja
ruovde
ruvkket. Gonagas mear
ridii ahte báiki gos silbba gávdne, galggai gullat
gonagassii. Nu šattai dán báikki namma Kongs-
berg Mátta-Norggas. Silba geavahuvvui ruhtaráh-
kadeapmái, veaiki geavahuvvui
stohpogálvvuide
nugo ruittuide, ja ruovdi gis geavahuvvui ráhka-
dit kanonaid, bissuid ja
luođaid
. Go soađit ledje
ollu Eurohpas, de vuvde ollu ruovddi olgoriiki. Ná
šadde ruvkebargit. Náššaváris Ruoŧa bealde gávd-
ne silbba jagi 1634. Sápmelaččat bákkohalle bar-
gat šlávan. Ruoŧa
eiseválddit
mearridedje geavahit
sápmelaččaid
herggiideasetguin
fievrridit málm-
ma Náššavári ruvkkes Silbojohkii, gos suddadedje
málmma. Sápmelaččat geat eai čuvvon gáibádusaid,
ráŋggáštuvvojedje.
vuovdemassii
vuovdin dihtii
silba
metálla mas sáhttá ráhka
dit čába čiŋaid ja soljjuid/
riskkuid
veaiki
rukses/golleivnnatlágan
dipma metálla
ruovdi
garra, lossa, nana
silbaivnnat metálla
stohpogálvvuide
ávdnasiidda maid geavaha
stobus, omd. ruitu dahje
stuollu
luođaid
luođat bohtet olggus bissus
go báhčá
eiseválddit
sii geat mearridit riikkas
herggiideasetguin
iežaset herggiiguin
Olggobealde muhtin
ruvkke.
Ruvkebargu sáhtii leat
váralaš.
