153
Oslo
Sturrodat
454
km
2
Alimus várri
Kjerkeberget
631 mbá
Guhkimus johka
Akerselva
Stuorámus jávri
Maridalsvannet
Stuorámus suolu
Malmøya
Olmmošlohku (2014)
634 500
Eanaš gávpotássit ásset vuona lahko
siin. Davábealde gávpotguovddáža
lea dovddus mátkeguovlu Nordmar
ka, gos leat dušše moadde ássi. Gávpot
oasit ožžo nama dan mielde makkár
industriija
doppe lei. Sagene oaččui
namas das go doppe ledje ollu sahá
rusttegat. Odne leat Oslos eanemusat
kantuvrrat ja
gávppit
. Earret eará leat
ollu stuorra industriijafitnodagain kan
tuvrrat Oslos. Norgga stuorámus uni
versitehta ja allaskuvla lea dáppe.
Máŋggakultuvrralaš gávpot
Mii dadjat Oslo lea Norgga stuorá
mus máŋggakultuvrralaš gávpot. Ollu
olgoriikkalaččat leat deike fárren, ja
sii orrot dávjá sierra guovlluin gávpo
gis. Go dáid osiin váccašat, de meas
taoaččut dakkár dovddu don leat eará
sajis máilmmis go Oslos. Guovttis
logi olbmos Oslos bohtet eará riikkas
go Norggas. Oslos orrot maiddái ollu
sápmelaččat ja dan sivas máŋgii dad
djoahte Oslo lea sámi stuorámus bái
ki. Dáppe lea sámemánáidgárdi, ja lea
maiddái sámegieloahpahus skuvllas.
viidodaga
areála
industriija
buvttadeapmi
gávppit
buvddat, rámbuvrrat