Mij dáppe 3

85 Vuona rijkka le dåhkkidam dav såhpamusáv gånnå rijka ieme- álmmuk le sáme. Dat merkaj ahte ILO - konvensjåvnnå guosská Vuona sámijda. Dan láhkáj ham de Vuodna ájggu viehkedit sámijt bissot sábmen, várjjalit ja nannet sijá rievtesvuodajt. Muhtem iemeálmmugij rievtesvuohta le: Divna iemeálmmugijn le rievtesvuohta adnet anon, ådåsduhttet ja vaddet boahtte buolvajda ietjasa subttsasijt, gielajt, njálmálasj árbbevierojt, ájádallamvuogijt, tjállemvuogijt ja girjálasjvuodav. Sijáj bájkkenamá ja nammadamdábe galggi bisoduvvat ja várjaluvvat. Gávnnuji da ållo rievtesvuoda ma gulluji iemeálmmugijda. ILO-konvensjåvnnå nr. 169 le juo årrum buorren sámijda. Buorren dan diehti gå dat konvensjåvnnå le årrum vuodon dan gatjálvisán gåk oadtjot viessutjit ja oadtjot nannidum sáme rievtesvuodajt ja sáme kultuvrav. Ietjá iemeálmmuga væráldin aj adni ávkev dat såhpamusás mij konvensjåvnnå le. AN:a Dálkájdak-pánella Muhtem dálkájdakåtsådiddje vuododin jagen 1988 AN:a Dálkaj- dakpánelav (Intergovernmental Panel on Climate Change - IPCC). Danna li ållo tjiehpes dálkkájdakåtsådiddje ja ássjedåbdde væráldav birra. Sij låhki ja árvustalli divna åstådallamijt ma dagáduvvi dál- kajdagá hárráj væráldav miehtáj. Åtsådallamij baktu sij árvustalli makkár vájkkudusá dálkájdakrievdadusájn li værálda ulmutjijda ja luonnduj. Juohkka vidát jage sij almmudi ietjasa rápportav. Mij adnep anon ja målssop jali lånudip dávverijt nav álu. Dan diehti viertiji fábrihka ja viddnudagá buvtadit ienep ábnnasijt ja bierggasijt. Fábrihka ja viddnudagá li dal ietjasa bieles ávon gå ulmutja adni anon ja oassti ådå buktagijt nav álu dajna gå sij oadtju nannit dahkat nannusabbon, fábmolabbon viessudahttet dahkat nåv vaj vas viessogoahtá dálkájdak dat le dábálasj dálkke, harvve/muohta ja tempera- tuvrra diedos bájken værál- din, duola degu arktalasj dálkájdak (ruosstetjoasskem dálvijt) ássjedåbdde da li ulmutja gudi ålov diehti ållo ássjij birra, dánná dálkájdagás